10.mail toimunud teoreetik-praktik seminari „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsioon“ kokkuvõte ja salvestus

10.mail toimunud teoreetik-praktik seminari „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsioon“ kokkuvõte ja salvestus

10.05.2024 toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni korraldatud teoreetik-praktik hübriidseminar teemal „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsioon.“ Seminari salvestus on järelvaadatav ESTA YouTube kanalil siin.

Seminar toimus paneeldiskussiooni formaadis, moderaatoriks oli näitleja Tanel Saar ning panelistideks olid Johanna Hollo (Tartu Linnavalitsuse hoolduskoordinaator), Jane Olgo (Tartu Linnavalitsuse hoolekandespetsialist), Viivika Padar (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava magistrant), Kadi Kass (Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant), Dagmar Narusson (Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna teadur ja lektor), Merle Varik (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava kaasprofessor). Oma kogemusi publiku seast jagas ka Eluringikeskuse juht Ines Kerikmäe. 

Paneeldiskussiooni alguses kaardistati ühiselt tänased murekohad, mis sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsiooni puudutavad: 

• Inimeste mured on läinud komplekssemaks ja inimestel on vähe sotsiaalseid sidemeid 
• Rohkem on kriise ja vaimse tervise muresid 
• Iga spetsialist tegeleb oma valdkonnaga ning puudub inimese terviklik abivajaduse ülevaade 
• Puudub valdkondadeülene hindamisinstrument ning infosüsteem, mistõttu info ei liigu 

Paneeldiskussioonist jäid kõlama mõtted, et kui on edukalt elluviidud projekt (nt hoolduskoordinaatori mudel), siis ei tasu leiutada jalgratast vaid see üle-Eestiliselt kasutusele võtta; tööd on vaja teha infoliikumisega (sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid vajavad ühist infosüsteemi); kasutame ära olemasolevat ressurssi, häid praktikaid ja näiteid; õppekavade arendamise vaatest on vaja tervisevaldkonna õppesse integreerida sotsiaaltöö teemad ning vastupidi ja iga valdkonnas töötav spetsialist saab omalt poolt palju ära teha, et olukorda parendada, nt edastada infot ja ise algatada koostööd. 

Positiivse aspektina saab välja tuua, et Sotsiaalministeeriumisse on loodud uus ametikoht, sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni juht, kelle vastutada on kahe valdkonna lõimumine.