11.09.2023 kohtus ESTA juhatus sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga

11.09.2023 kohtus ESTA juhatus sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga, kus käsitleti peamiselt kolme teemat: hooldereform, kokkuhoiupoliitika sotsiaalvaldkonnas ning tugiisikute lepingute küsimus.

Kohtumise eel kogus ESTA taaskord sisendit oma liikmetelt ning üheks teemaks osutus hooldereform. Uurisime, kuidas on see töösse läinud. Minister Riisalo sõnas, et septembri lõpus peaksid tulema esimesed kokkuvõtted, mis annavad ülevaate reformi toimise kohta. Kohtumisel tõdeti, et on omavalitsusi, kes on tagasisidestanud, et seoses hooldereformiga on olukord parem, kui see oli reformi eelsel ajal ja ka vastupidi. Sotsiaalkindlustusamet on omavalitsustega tihedas kontaktis, et olla toeks uue olukorraga toimetulekul, ning aidata leida lahendusi ja võimalusi. Lisaks Sotsiaalkindlustusametile on ka ministeerium omavalitsustele toeks- kõik selleks, et osapooled oleksid toetatud. Minsiter sõnas, et väga palju on meedias kuulda just negatiivse alatooniga lugusid, ta rõhutas, et oluline on kajastada ka edulugusid.

 

Üheks korduvaks küsimuseks osutus kokkuhoiupoliitika sotsiaalvaldkonnas. Minister sõnas kohtumisel, et kõike korraga muuta ei saa, kuid selgitas, et Ministeerium on võtnud hetkel kolm põhisuunda, kuhu soovitakse rahalisi vahendeid leida, selle nimel tehakse tööd. 

ESTA liikmed palusid uurida, milline plaan on ministeeriumil parandada erihoolekande teenuse rahastusküsimusi. Vastuseks saime, et hetkel kõigile osapooltele sobivat lahendust ei ole. Minister selgitas, et praegu on suur rõhk läinud hooldereformi käivitamisele, järgmised sammud, sh erihoolekande toetamine on võetud päevakorda.  

ESTA uuris, mis on saanud rahvaalgatusest „Tugiisik töölepinguga tööle” sotsiaalkomisjoni poolt Sotsiaalmisteeriumile suunatud küsimustest. Minister selgitas, et juuni alguses saadeti koos Lastefondi ja EPIKojaga ühine pöördumine omavalitsustele. Kohtumisel sai selgeks, et omavalitsustele ei saa panna kohustuseks osutada tugiisikuteenust üksnes töölepingu alusel. Iga omavalitsus peab otsustama ise, mil viisil seda tehakse, oluline on meeles pidada, et iga juhtum on isemoodi, samuti on töötajate soovid erinevad, seetõttu peab jääma paindlikkus. Omavalituse ülesanne on leida töötajaga koos parimad võimalused, kuidas töösuhe toimima saada. Riik ei saa praegusel juhul omavalitsustele ettekirjutusi teha. 

Juttu tuli ka aasta konverentsist, antud teema valguses uurisime, milline on riigi plaan sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu integreerimisesl. Minister sõnas, et soov ja vajadus on selleks olemas, tehtud on ka esimesed sammud. Selge on, et ükski suur asi ei käi üleöö, seetõtti hoiame kätt pulsil ja ootame uusi põnevaid uudiseid, mida jagame kindlasti ESTA liikmetega!

Ühe teemana kerkis üles ka 2026 aasta 1. juulis kehtima hakkav omavalitsuse sotsiaaltöötajate ettevalmistuse nõue
Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis jõustus 01.05.2022 ütleb, et
§ 161. täiendatakse järgmises sõnastuses
„§ 161 sotsiaaltöötajana võib kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.”;

Ning §160 lg 41 täiendatakse järgmises sõnastuses:
„§160 lg 41 Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.”

Ehk siis alates 01.05.2022 võeti vastu otsus, et kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal peab olema kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või olemas olema riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon hiljemalt 1. Juuliks 2026.