- 08/02/2024
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
Foto: Liis Koppel
29.01.2024 kohtus ESTA juhatus taaskord sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga. Sellel korral oli kaasatud ka terviseminister Riina Sikkut, kes jagas mõtteid Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (VTK).
Ta selgitas, et see on see koht, kus osapooltel on võimalus enda mõtteid jagada, et siis tulevikus konkreetsemaid plaane teha. Sotsiaalministeeriumi poolt on sama dokument tulnud ESTAle tagasisidestamiseks. Dokumendi kohta on ESTA liikmed juba tagasisidet andnud.
Riina Sikkut selgitas, et hetkel on dokument kooskõlastusringis ning suurem plaan seoses tervishoiuteenuste korraldamise seadusega on pakkuda tuge kolmel viisil, milleks on ennetustegevused, väheinvasiivsed sekkumised (tugigrupid, nõustamised jne) ning tervishoiuteenused (ravi, diagnoos).
Sikkut märkis, et plaan on sellel aastal saada VTKle tagasiside ja seda siis analüüsida. Järgmisel aastal võiks jõuda eelnõu tasandile ning 2026. aastal on soov hakata muudatusi ellu viima. Minister Sikkut sõnas, et tegemist on üsna optimistliku ajakavaga aga ollakse pigem entusiastlikud.
VTKga seoses juhtis ESTA juhatus tähelepanu tervishoius töötavate sotsiaalvaldkonna spetsialistide osatähtsusele, kelle teenus ei kuulu hetkel tervishoiuteenuse nimekirja. Ministrid kinnitasid, et sotsiaalvaldkonnal on tervishoius tähtis roll. Küll aga märkisid nad, et praeguse VTK vaates on põhirõhk pigem inimesel, kes teenust saavad. Teenuseosutaja ehk ametinimetus ei ole veel tegevustele määratud. Peamine eesmärk on siiski arstide tööaja vabastamine, et neil oleks rohkem võimalusi patsientide ravimiseks, samal ajal kui toetav personal saab keskenduda toetavatele ülesannetele. Hetkel veel selle teemaga detailseks ei minda.
ESTA juhatus juhtis tähelepanu, et tervishoius töötavate sotsiaalvaldkonna töötajate töötasu ei ole samaväärne teistes asutustes töötavate sotsiaalvaldkonna spetsialistide töötasuga. Ministeeriumi esindajad jagasid, et hooldereformi valguses on näiteks mõned hoolekandeasutused, mis asuvad tervishoiuasutustega sama katuse all, panustanud töötasude ühtlustamisse. See tähendab, et sama asutuse erinevate osakondade hooldustöötajate töötasud on samaväärsed. Lisaks jagati, et 2022.aastal olid hooldustöötajatele väljamakstavad tasud samad, mis tervishoiu spetsialistidel. Samas selgus, et võrdne töötasu tuli ületundide arvelt.
ESTA juhatus juhtis tähelepanu, et praegusel juhul lähevad hooldustöötajad, kes toimetavad tervishoiusektoris tervishoiuvaldkonna kollektivleppe alla.
Signe Riisalo sõnas, et tervishoiuvaldkonna kollektiivleping tuleks üle vaadata, et mida selle esialgse kokkuleppega on soovitud öelda. Hooldustöötajad on seal küll esindatud aga oluline on vaadata suuremat pilt, jõudmaks teadmiseni, mil viisil seda korrektne teostada oleks. Tasuks mõelda, mida sotsiaalsektoris on võimalik teha, et kollektiivleppeid sõlmida.
Erihoolekandeteenuste hinnatõusu kohta jagas infot minister Signe Riisalo ja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preiman. Nad selgitasid, et erihoolekandeteenuste jaoks õnnestus saada riigieelarvesse 6,1 miljonit eurot. Eesmärgiga toetada teenuseosutajaid majanduskuludega toimetulekul, samuti oli see summa mõeldud töötajate töötasude tõstmiseks.
Elen Preiman sõnas, et igal aastal on ERF kohtade puhul jäänud alles märkimisväärne summa, mida ettenägematuteks olukordadeteks alles hoiti. Eelmisel aastal tehti otsus, et antud summa võetakse kasutusele, et pakkuda abivajavatele inimestele vajalikke teenuseid.
Erihoolekandeteenuste pikk järjekord on tekitanud mitmesuguseid diskussioone ja küsimusi. Meediast võib lugeda, et tegemist on lähedaste jaoks, kes enda puudega pereliikmeid hooldavad, tõsise probleemiga. Elen Preiman selgitas, et teenuse osutajatel on olemas võimekus teenuseid osutada, küll aga puudub riigil võimekus, pakkuda kõigile soovijatele riigi poolt rahastatud teenuskohti. Minister Riisalo sõnas, et erihoolekandeteenuste järjekorrad on pikad põhjusel, et teenuse rahastamisega seoses on soovitud inimestele vastu tulla ning proovitud on olla paindlikud. Jätkusuutlikust silmas pidades on vajalik üle vaadata, mil viisil teenuseid rahastatakse ning kellele tuge pakutakse. Ilmselt peaks prioriteet olema need abivajavad inimesed, kes vajavad järjepidevat tähelepanu. Samuti on olulised ka need teenuse saajad, kes on väiksema abivajadusega.
Lisaks tuli juttu ISTE projektist, mis saab 2025.aastal läbi. Minister Riisalo sõnas, et oluline on mõelda, mis saab edasi nendest inimestest, kellele teenuse osutamine lõpeb. Kindlasti ei ole kõik teenust saavad inimesed SOS kliendid, aga fakt on see, et tuge need inimesed vajavad. Seetõttu on oluline antud teemaga tegeleda ning lahendused leida. Minister Riisalo sõnas, et Eurorahad on teatud perioodiks aga oluline on mõelda, kuidas tegutseda siis, kui need ressursid otsa saavad. Samuti, kuidas riik enda vahenditega samaväärse teenuse osutamisel toime peaks tulema ning leidma püsivaid lahendusi.
ESTAle kinnitati, et prioriteediks on teenuste jätkusuutlik osutamine, seetõttu proovitakse leida toimivaid lahendusi, et valdkonna jätkusuutlikkust tagada. Lisaks tegi Elen Preiman üleskutse, et jagataks mõtteid selle kohta, kuidas optimeerida praegu erihoolekandele eraldatud ressursse ning milliseid süsteeme või lähenemisi rakendada, et tagada olukorra parim lahendus kõigi osapoolte jaoks.
Arutelus oli ka Sotsiaalse kaasatuse toetamise projekt, mida koostöös Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames soovitakse nelja ministeeriumi osalusel ellu viia. Antud projektiga on Sotsiaalministeerium soovinud hakata tegelema õppekavade uuendamisega. See hõlmab ka täiendõppeprogrammide väljatöötamist ning teataval määral ka valdkonna tunnustamist ja mainekujunduskampaaniate tegevust.
Kuna projekt hõlmab nelja ministeeriumi ja partnerid soovivad tegevustesse süveneda, siis on protsess oodatust kauem aega võtnud. Kui projektipartnerite poolt tulevad vajalikud kinnitused, siis antakse sellest koheselt märku.
Pisut oli juttu ka hoolereformist. Minister andis märku, et õigepea soovitakse anda koos Regionaalministeeriumiga kogu protsessi kohta tagasisidet, kuidas periood on läinud.
Minister Riisalo jagas, et teenust saava inimese ja tema lähedase jaoks on olukord pigem positiivseid muudatusi toonud. Mõnedel omavalitsustel on tänu hooldereformile ressursse juurde tekkinud. On ka neid, kus on tehtud tasaarveldused ning neid, kellel on puudujääke tekkinud. Õigepea jagatakse üldusega tulemusi, kuidas periood on läinud, loodetavasti saavad kõik sellest mõne kasuliku teadmise.
Järgmine ministriga kohtumine on planeeritud naljapäevaks, 1. aprilliks.
Kokkuvõtte koostas ESTA sotsiaalnõunik Liis Koppel.