Johanna-Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja tegevjuht, kelle eestvedamisel on Ukrainat abistatud tuhandete eluliselt oluliste meditsiinitarvikutega.
Õigusteaduse taustaga Johanna-Maria on aktiivse kultuurikorraldajana aidanud korraldada mitmeid kultuuri- ja filmifestivale nagu PÖFF, Odessa filmifestival ja Tallinn Music Week. Lisaks on tal varasem töökogemus konsultandina, reisifirma esindajana, müügi-, turundus- ja projektijuhina.
Ukraina aitamine on saanud Johanna-Maria südameasjaks. Lisaks Ukraina mitmekülgsele toetamisele on ta ka sõja algusest peale enda Tallinna kodus peavarju pakkunud mitmetele tuge vajavatele ukrainlastele.
Selle aasta maikuus tunnustati Johanna-Mariat tiitliga “Aasta eurooplane 2022”.
Serges Claver Nzisabira on Burundist pärit lastekaitse- ja sotsiaaltöötaja. Haridusalaselt on Serges Claver ülikooli esimeses astmes õppinud sotsiaaltööd ja kogukondade arendamist. Viimasele, kogukondade arendamisele, keskendus ta ka oma magistriõpingute ajal. Tänaseks on ta asunud omandama veel ühte magistrikraadi Erasmus Mundus projekti raames, mis annab talle võimaluse ennast veel viies erinevas Euroopa ülikoolis erialaselt täiendada.
Oma kodumaal Burundis on Serges Claver aidanud koordineerida PROSOWO II projekti, mille keskmes oli sotsiaaltöö edendamine Ida-Aafrikas. Lisaks sellele on ta töötanud lastekaitsespetsialistina ning juhib presidendina Burundi sotsiaaltöötajate ühendust.
Burundis on ta oma südameasjaks võtnud sotsiaalpoliitika arendamise ja inimõiguste eest seismise. Sellele kõigele lisaks on Serges Claver kaasautoriks esimesele Burundis sotsiaaltööd käsitlevate raamatule “Social Work in Africa: The indigenous and innovative models of social work practices”.
Katri Raik on ajaloolane, poliitik ja haridusametnik. Tänase Narva linnapea karjäär on niivõrd mitmekesine, et selle sisse mahub isegi aeg siseministrina.
Haridusvaldkonnas tegus Katri on ülikoolis tööd teinud nii administraatorina, õpetajana, dekaanina, direktorina kui ka rektorina. Lisaks on ta täitunud Haridus- ja Teadusministeeriumis asekantsleri rolli ning olnud XIV Riigikogu liige.
Aastate jooksul on Katri panus ühiskonda korduvalt tunnustust pälvinud. Muuhulgas kuulub tema autasude hulka ka Valgetähe III klassi teenetemärk.
Tänaseks paelub Katrit kõige enam ülikoolis õpitud eriala – ajalugu. Eriti sütitavaks peab ta Narva linna ajalugu. Katri on Narvast kirjutanud kaks raamatut ning koostanud mitu lasteraamatut. Peatselt on tema sulest ilmumas veel üks raamat, jah, ikka Narvast!
Katrin Tsuiman on sotsiaalhoolekande valdkonnas töötanud üle kahekümne aasta. Tal on kogemusi nii rohujuuretasandil teenuseosutajana, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajana, vastutava teenuste korraldajana kui ka riigi tasandil teenuste arendajana.
Viimased viisteist aastat on Katrin tööalaselt peamiselt seotud inimestega, kes vajavad tõsise vaimse tervise haiguse tõttu abi. Lähtudes nende inimeste vajadustest, õigustest ja huvidest, tegeleb ta igapäevaselt neile teenuste korralduse ja arendamisega. Samuti on ta lähedalt seotud eeskoste valdkonnaga.
Hetkel töötab Katrin Sotsiaalkindlustusametis kogukonna tasandil rakendatava isikukeskse teenusmudeli projektijuhina. Projekt keskendub hoolekande ja abisüsteemide inimkeskseks kujundamisele. Ta on ka Õiguskantsleri kantselei juures tegutseva Inimõiguste Nõukoja liige ja kuulub Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni Lääne-Eesti piirkonna juhatusse.
Katrin ise ütleb, et kõiki tema tegevusi juhib usk, et koosloomes peitub jõud! Ta seisab kindlalt oma veendumuse eest ning rõhutab, et suured muutused saavad alguse lihtsatest asjadest. Nõnda on ta kindel, et riiklike abi- ja tugisüsteeme saab muuta inimesega arvestavaks ja inimesele mõistetavaks. Vajadusel aitab inimese elukvaliteeti parendada professionaalne abi ja toetus. Kõikide nende muutuste elluviimiseks peame tuginema parimatele kaasaegsetele lahendustele ning rakendama need praktikasse koostöös inimese ja teda ümbritseva kogukonnaga.
Liis Lepik on Tartu Ülikoolis omandanud magistrikraadi õigusteaduses. Kohaliku omavalitsusega on ta olnud seotud alates 2010. aastast – töötades nii omavalitsuses kui ka valdkonna eest vastutavas ministeeriumis.
Praegu Saaremaa vallas abivallavanemana toimetav Liis töötas enne seda neli aastat Saarema vallas vallasekretärina. Ta on olnud valla kriisikomisjoni liige kogu COVID kriisi vältel ning seotud Ukraina põgenikega tulenevate teemade lahendamisel.
Esmalt seisis Liis silmitsi COVID-19 kriisiga, mis tabas Saaremaad esimesena ja kõige rängemalt. Kogu pandeemia vältel osales ta kriisikomisjoni töös, kus aitas tagada otsuste õiguspärasuse. Viimasel aastal, lisaks kriisireguleerimisele, on ta tegelenud ka siseturvalisuse valdkonnaga ning mõttetööga abiks olnud Ukraina sõjapõgenike toetamisel.
Liis tõdeb, et kaks kriisi, millega hiljaaegu on tulnud silmitsi seista on eelkõige esile toonud selge juhtimisstruktuuri ja hea meeskonnatöö olulisuse. Pidev olukorra muutumine nõuab operatiivseid otsuseid ja paindlikkust. Ta tunneb, et intensiivne tööperiood on kasvatanud temas enesekindlust ja teadmist, et töötab igapäevaselt koos suurepärase ja professionaalse meeskonnaga.
Kuna iga ootamatu olukord toob teravalt esile erinevaid vajakajäämisi, siis Liis tunnistab, et nende kahe kriisi põhjal on üheks nõrgaks kohaks olnud kohaliku omavalitsuse ja riigi vaheline kommunikatsioon. Ta usub, mõlemad pooled on saanud hea õppetunni ning asunud omapoolseid samme astuma, et omavahelist suhtlust parendada.
Õnne Liv Valberg töötab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonnas peaspetsialistina. Ta on omandanud magistrikraadi sotsiaaltöös ja läbinud psühhosotsiaalse superviisor-coachi väljaõppe (ANSE standard).
Varasemalt on ta nii spetsialisti kui ka juhi tasandil tegev olnud tervisedenduse, sotsiaalhoolekande ja ohvriabi valdkonnas. Konverentsil viib ta läbi töötuba, kus mõtiskletakse vabatahtliku tegevuse üle hoolekandes.
Inimeste heaolu parendamine on Õnne Livi tõeline kutsumus. Ametialasele panusele lisaks on ta loonud Eesti Unekooli Ühingu, kus ta nii koolitaja kui ka unenõustaja aitab kujundada laste magamisharjumusi. Samuti on tema loodud inimeste vaimse tervise toetamiseks MTÜ VAITER, kus ta täidab arendusjuhi, koolitaja ja superviisor-coachi rolli.
Kõigele sellele lisaks on Õnne Liv hetkel omandamas magistrikraadi teenuste disaini ja juhtimise erialal, kasvatab kolme toimekat last ning leiab veel aega ka oma kahele vahvale itaalia veekoerale.
Kairit Lindmäe on vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustaja, perelepitaja, projektijuht, sotsiaaltöötaja, mentor ja koolitaja. Ta usub elukestvasse õppesse ning arengusse. Pärast sotsiaaltöö magistrikraadi omandamist end aastate jooksul järjepidevalt koolituste abil täiendanud – viimastel aastatel peamiselt vaimse tervise valdkonnas.
Tal on ligi 30 aastane töökogemus sotsiaalvaldkonnas erinevate sihtrühmadega ja erinevatel tasanditel. Kairit on töötanud erivajadustega lastega, töötukassas erinevates ametites – nõustanud erivajadustega inimesi ja tööandjaid, omavalitsuses juhtinud sotsiaalvaldkonda, naiste tugikeskuses olnud nõustaja ning juhtinud ka COVID-19 kriisikodu Kuressares. Lisaks kuulub ta veel Saaremaa vallavolikogusse, kus ta panustab aktiivselt kohaliku tasandi sotsiaalvaldkonna arengusse juhtides sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni.
Oma tööd naudib ta kogu südamest. Nagu ta ise ütleb, siis töö inimestega teeb ta õnnelikuks. Õnnetunde tagab teadmine, et efektiivne nõustamisprotsessis aitab anda inimesele „tiivad“ – tema enda „tiivad“, et ta nende abil „lendama“ õpetada.
Mitme ameti ja pideva õppeprotsessi kõrval jagub tal veel ka vabatahtlikuks tööks. Nimelt toimetab Kairit vabatahtlikuna Sotsiaalkindlustusameti juures ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas vaimse tervise veebinõustaja ja MARAC tugiisikuna. Ta on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon juhatuse esimees ning tegevliige Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna Akadeemilise jaoskonna juures.
Piret Talur lõimib, juhib ning nõustab MTÜ Head Lahendused juhataja ja konsultandina erinevaid algatusi noorte-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas. Ta on neis valdkondades tegutsenud eri rollides ja tasanditel alates 1997. aastast: olnud vabatahtlik, projektijuht, ametnik ja õppejõud.
Piret on saanud sotsiaaltöö hariduse Tartu Ülikoolist, kus bakalaureuseastmes uuris laste heaolu ning magistriõppes noorsootöö kvaliteeti. Praegu jätkab Piret õpinguid sotsiaaltöö kompleksarenduse rahvusvahelises magistriõppeprogrammis, mis toimub Suurbritannia, Taani, Poola, Portugali ja Prantsusmaa ülikoolide koostöös.
Riigist riiki liikudes saadud kogemuse toob ta Eesti sotsiaaltöö konverentsile, et viia läbi töötuba teemal, mis teda praeguste õpingute raames enim huvitab: sisserännanute kohanemise toetamine ning erinevad lõimimismudelid ja sotsiaaltöö sekkumised töös põgenikega.
Epp Priimägi viib konverentsil läbi naerujooga. Just rõõm on üks väärtus, mis saadab Eppu nii koolis klassi ees olles, superviisori rollis ja muidugi ka naerukoolitajana.
Hariduselt on Epp eesti filoloog ja töötanud aastaid eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Naerujoogakursustele sattus ta täitsa juhuslikult. Kuuldes naerukoolitusest, mis oli suunatud õpetajatele, tekkis tal kohe äratundmisrõõm. Nii ta õppis selgeks naerujooga põhimõtted ning on jaganud inimestega rõõmu ja naeru juba 15 aastat.
Naerukoolitusel õpetab ta füüsiliste naeruharjutuste abil, kuidas lubada vabaks oma sisemine laps ja kuidas leida rõõm enda seest üles. Koolitus on mänguline ja kaasav, mis teadlike naeruharjutuste abil aitab osalejatel alandada oma stressitaset ja tasakaalustada oma vaimset seisundit.
Oma rõõmu täis tööriistakohvrit on Epp järjepidevalt täiendanud. Ta on õppinud pikalt psühhodraamat ning praegu täiendab samal erialal Bulgaarias, keskendudes laste psühhodraamale. Lisaks on ta tihedalt seotud MTÜ NÜ TOREga, mis õpetab noortele sotsiaalseid oskusi ja seda kõike mängu kaudu.
Epp ütleb, et tema südame paneb kiiremini põksuma, kui ta näeb, et on kellelegi rõõmu valmistanud või kui ta saab abiks olla, et tuua välja kellegi lust, mängulisus, rõõm. Töö inimestega, südamest naer, jalutuskäigud looduses ja elukestev õpe – just need sõnapaarid iseloomustavad Eppu kõige paremini!
Sirli Peterson on lõpetanud sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrantuuri. Hetkel täiendab ta end sotsioloogia doktoriõppes, mille fookuses on erivajadustega lapsed.
Ametialaselt on ta töötanud aastaid Tartu linna laste heaks nii lastekaitseteenistuse kui asenduskodu Käopesa juhina. Hetkel peab ta Valgamaa Kutseõppekeskuse lapsehoiuteenuse juhtõpetaja ametit.
Sotsiaalvaldkonda jäi Sirli pidama siirast huvist inimese kui indiviidi vastu. Teda tõeliselt köidab ja paneb ikka jälle imestama inimene ja tema areng, tehtud otsused ja valikud.
Tööajaväliselt laseb Sirli oma vaimul ja meelel puhata tantsides või koduaias õdusas õhkkonnas häid mõtteid koondades. End iseloomustades nendib ta veel, et esimene asi, mida võhivõõras inimene tavaliselt tema juures täheldab on ta koloriitne huumorimeel!
Dagmar Narusson (PhD) märkab ja väärtustab kogukonna suunal mõtlemist ning avatud dialoogi põhimõtete tulemist sotsiaalvaldkonda.
Igapäevaselt on Dagmar Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur, avatud dialoogi ja kogukonna arenduse teemadel uurimuste läbiviija. Lisaks on ta avatud dialoogi praktik, suhtlemistreener, elurikkuse ja kestlikkuse mõtteviisi praktiseerija ning seostaja sotsiaalvaldkonna arendusega.
Kõigele eelnevale lisaks on Dagmar veel ka raamatu “Lootuse hoidja” autor. Ta usub, et just üksteist hoides oleme hoitud. Ka teose põhisõnum tuletab meile meelde, et iga abistaja saab olla keerukasse olukorda sattunud inimese lootuse hoidja. Eriti veel hetkel, kui inimene on kaotanud lootuse parema tuleviku suhtes.
Oma vaba aega sisustab Dagmar loomingulise tegevusega – ta naudib väga kirjutamist. Lisaks sellele kuulub ta süda veel pärandkultuurile, eriti pärandehitusele. Ka looduses matkamine ei ole Dagmari jaoks võõras – sel aastal võttis Dagmar üksi ette palverännaku Santiago de Compostelasse.
Kert Valdaru on viimased viis aastat juhtinud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust ning ütleb, et tal on au töötada Eesti ägedaimas organisatsioonis. Koos oma tiimiga loob ta igapäevaselt paremat elu täiendava toe vajadusega tööealistele inimestele. Uued oskused, mida üheskoos õpetatakse on nii elulised teadmised kui ka erialalised alates toitlustus-kaubandusest kuni puidu- ja IT-õppeni.
Tema varasem tööelu on olnud tihedalt seotud rändevaldkonnaga. Ta on Siseministeeriumis kujundanud rände-poliitikat ja Sisekaitseakadeemias vastutanud rände, pagulaste ja lõimumisuuringute koostamise eest. Rändevaldkonnas on ta kokku tegutsenud ligi 15 aastat. Ka tänase põhitöö kõrvalt jätkab ta endiselt rändeeksperdina.
Oma pikaajalist rändeeksperdi kogemust rakendas Kert sel aastal, kui aitas Eesti riigil toime tulla Ukraina sõjapõgenike abistamisega. Märtsikuust juunini oli ta Politsei- ja Piirivalveameti juurde loodud hädaolukorra staabi sotsiaalkaitsegrupi juht ning Sotsiaalkindlustusameti kriisijuht. Kert sõnab, et sai nendes rollides end tõeliselt proovile panna ning talle oli suur au, et sai nii meie riiki kui ka ukrainlasi väga raskel ja keerulisel ajal aidata.
Vabal ajal meeldib talle lihtsalt kulgeda ja veeta aega oma suurepärase perekonna seltsis, kuhu kuulub kolm tegusat last ja üks kass. Juhul, kui tal aega veel üle jääb, siis loeb ta meelsasti mõne raamatu või hoopis kokkab.
Annely Neame siht on elu elada lihtsalt ja täielikult, kasutades ande, mis on talle antud. Ta usub, et meil on inimestena elus võimalus rakendada oma vaba tahet valides hea ja kurja vahel, ise otsustades, kelle ees me kummardame. Ta teab, et heade valikute tegemine on loogiline, aga raske.
Hariduselt on Annely inglise ja prantsuse keele õpetaja, hingehoidja, coach, teoloog ja vaimulik. Lisaks on ta arendanud end sisuturunduse valdkonnas. Oma oskusi ja ande kasutab ta innovaatilisi arenguprojekte ellu kutsudes ning nende protsesse juhtides. Konverentsil on Annely üks vaimse tervise toetamisest rääkiva töötoa läbiviijatest.
Erilist huvi pakub Annelyle inimeste lugude kuulamine, nende võimestamine ning oma annete ja oskuste kasutamine ligimese kasuks. Ligimese teenimine on tema jaoks tähtis – nii perekonna kui kogukonna vaates.
Oma andide ning oskuste arendamist hindab ta kõrgelt ja pühendab sellele iga päev aega – loeb ja harjutab. Ka uute oskuste omandamist elab ta oluliseks. Lisaks hindab ihu ja vaimu eest hoolt kandmist. Tema igapäevasesse rutiini kuulub jooga, kepikõnd ja vaikne aeg.
Üle kahe aasta töötab ta ka ise coachiga, sest hindab süsteemset ja põhjalikule enesetundmisele ning eesmärgistatult rajatu teenimist, mitte püüdlikku kuuletumist igale ülesandele. Ta on õppinud ütlema “ei” survele, millega ta nõus ei ole ja hoidma kinni ajapiiridest.
Annely süda tuksub tugevalt oma kodumaale. Ta tunneb seotust Eesti maa ja kogu rahvaga. Ta ütleb, et näeb neid kõiki kui koosteelised, kogukonnana ja isegi perekonnana – elame ju siin kõik koos ja on parem kui me üksteist hoiame ja maa eest hoolitseme.
Krista Pegolainen-Saar töötab Vabatahtlike seltsiliste programmijuhina. Tal on pikaajaline kogemus kogukondade arendamise valdkonnas. Ta tõdeb, et selle aja jooksul on ta kinnitust saanud kahes olulises asjas – õnnestumiseks on vaja teadlikult läheneda erinevate sihtrühmade vajadusetele ning teha seda kõike erinevate osapoolte koostöös. Konverentsil on üks läbiviijatest töötoas, kus mõtiskletakse vabatahtliku tegevuse üle hoolekandes.
Hariduselt on Krista kultuurinõunik. Aastate jooksul on ta end järjepidevalt täiendanud ning viis aastat tagasi omanda ANSE standardile vastava superviisori kutse. Täna toimetab ta lisaks seltsiliste programmi juhtimisele ka rahvatervise valdkonnas, kus ta on mentor viiele omavalitusele. Lisaks viib ta läbi kogukondade kaasamist toetavaid koolitusi nii eestvedajatele kui ka omavalistustele.
Oma loomult on Krista ennetaja – ta leiab, et meie ühiskonnas on just vabatahtlikud suurimad ja tõhusamad ennetajad. See isiklik aeg, mida vabatahtlikud saavad kinkida abivajajale on kulla hinnaga, mida igal sotsiaalvaldkonna arendajal tuleb hoolivalt ja lugupidavalt kasutada.
Väsimatu õppijana, kes naudib uusi väljakutsed on need, õpib ta praegu lepitamist ehk organisatsioonides esile kerkivate konfliktide vahendamist.
Merike Sisask on 2023. aastal valmiva Eesti inimarengu aruande „Vaimne tervis ja heaolu” peatoimetaja. Vaimse tervise ja heaolu teemaline aruanne keskendub inimese tervist mõjutavatele teguritele, mis tulenevad eluviisist ja keskkonnast (nii füüsilisest, digitaalsest kui ka psühhosotsiaalsest).
Konverentsil tutvustab Merike esmakordselt avalikult Eesti inimarengu aruande tulemusi. See on igale sotsiaalvaldkonna praktikule ainulaadne võimalus esimesena kuulata ja aktiivselt kaasa mõelda aruande tulemuste üle.
Hariduslik taust on Merikesel mitmekesine. See koosneb nii õigusteaduse, psühholoogilise nõustamise, rahvatervishoiu ja sotsioloogia alastest teadmistest. Igapäevaselt on Merike Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltervishoiu professor. Lisaks on ta Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) nõukogu liige ja Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI) juhatuse liige.
Tema uurimistöö põhisuunad keskenduvad vaimse tervise ja heaolu sotsiaalsetele mõjuteguritele, suitsiidikäitumise ennetusele rahvatervishoiu perspektiivist ning vaimset tervist toetavate ennetusprogrammide hindamisele.
Erinevates valdkondades töötades või uurimistöös tehes on ta täheldanud vaimse tervise olulisust. Ta ütleb, et kui vaimne tervis lonkab, siis esmajoones tuleb pilk pöörata igapäevaelu keskkonna poole ning uurida inimeste eluviisi kohta. Nendes midagi muutmata ja pelgalt teenustele lootes on raske vaimset heaolu luua. Laiemas vaates lisab ta, et igal otsusel, mis riigis tehakse, peaks olema juures silt, mida see toob kaasa inimeste vaimsele tervisele. Inimeste vaimne heaolu mõjutab ühiskonna toimimist laiemalt.
Vaimse tervise valdkonna uurimise ja edendamise eest on Merike pälvinud riikliku teaduspreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Tagne Tähe töötab Päästeametis ohutusjärelevalve osakonna juhatajana. Ta vastutab tule- ja kemikaaliohutuse järelevalve toimimise eest Eestis. Koos meeskonnaga tegelevad nad tule- ja kemikaaliohutuse järelevalvega nii ehitise planeerimise, projekteerimise käigus, kui ka siis, kui ehitis juba igapäevaselt kasutuses on.
Haridusalaselt on Tagne esmalt lõpetanud päästeteenistuse erialal Sisekaitseakadeemias ning seejärel nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.
Tema kriisiaja roll Päästeametis on juhtida planeerimisgruppi. Staabitöö ja kriisidega sai ta praktikas käe valgeks COVID kriisi alguses. Tagne tegutses nii Päästemeti riiklikus staabis, kui ka lukku pandud Saaremaal, kus nad oma meeskonnaga toetasid nii Kuressaare haiglat kui ka kohalikku omavalitsust.
Sel aastal, põgenike kriisis, on ta kogemusi kogunud Politsei- ja Piirivalveameti ühendstaabi koosseisus vabatahtlike koordinatsiooni gruppi juhtides. Konverentsil räägib ta nende kahe kogemuse najale toetudes vabatahtlike kaasamisest.
Tegusa ja mitmekülgse Tagne võib vabal ajal leida nii õmblusmasina tagant nokitsemast kui ka metsarajalt jooksmast, matkamast, rattaga sõitmast või hoopiski suusatamast.
Kaidy Aljama töötab Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnas kogukonnateenuste koordinaatorina. Hariduselt on ta Tallinna Tervishoiu kõrgkoolist omandanud tervisedendaja eriala ning omab 6. kategooria tervisedendaja kutset. Hetkel on ta omandamas magistrikraadi Tartu Ülikoolis rahvatervishoiu erialal.
Tervise ja inimese heaolu teemad on Kaidyt alati kõnetanud. Oma valdkonnas on ta olnud nii õppejõu kui ka spetsialisti rollis, juhtinud töörühmasid ning tänaseks on ka tervisedendaja kutsekomisjoni esimees.
Lisaks panustab ta vabatahtlikult Eesti Tervisedenduse Ühingu tegemistesse.
Vaba aega veedab Kaidy kõige meelsamini koos oma pojaga looduses. Tema sõnul aitab muutuste märkamine ja tajumine ning värvide mäng ta meelel kõige paremini puhata. Seda mõtteviisi aitab ilmestada ka tema lemmik
tsitaat: “Ja siin on mu saladus, väga lihtne saladus — ainult südamega võib õigesti näha, kõige tähtsam on silmale nähtamatu.”
Edvard Ljulko on pika kogemusega koolitaja ja andragoog, kes on noortega töötanud üle 10 aasta. Mindfulnessi ehk teadveloleku koolitajana on ta üks tähelepanu ja meelerahu harjutusi koondava Vaikuseminutite programmi looja. Hetkel töötab ta kasvatajana kakskeelsetes linnalaagrites.
Ta on kirjutanud ja toimetanud mitmeid õppematerjale. Näiteks on tema sulest ilmunud ja koolitajatele mõeldud käsiraamat “Spetsialistist koolitajaks”. Ka Vaikuseminutite käsiraamatute sisu toimetamise eest on hoolt kadunud just tema.
Lisaks on ta aidanud kujundada riigi noorte- ja hariduspoliitikat nii Eesti Noorteühenduste Liidus kui ka Eesti Õpilasesinduste Liidus. Näiteks on Edvard aidanud kokku leppida haridusreformi, mille üheks nähtavamaks osaks on praeguse riigigümnaasiumite võrgustiku loomine. Võrgustiku edu on kajastunud PISA testi tulemustes, kus Eesti õpilased noppisid Euroopas esikoha.
Koroonakriisi algusest saati on ta õpetanud väga paljudele abistavatel elukutsetel töötajatele enesehoolt ja teistele psühholoogilise esmaabi osutamist.
Oma töö näol on Edvard leidnud endale tõelise kutsumuse – ta tõesti armastab tööd, mida teeb. Vabal ajal, mida tal vahel tuleb teadlikult võtta, meeldib Edvardile mediteerida või muusikat kuulata. Just nii lõõgastub ta kõige paremini.
Anu Viltrop on MTÜ Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht ja juhatuse liige. Konverentsil on ta üheks sõjapõgenike toetamisest rääkiva töötoa läbiviijatest.
Pagulasabisse jõudis Anu ligi kuus aastat tagasi vabatahtliku tugiisikuna. Ta aitas mitmel põgeniku taustaga perel end Eestis sisse seada ja siin paremini kohaneda. Mõned aastad hiljem sukeldus ta Pagulasabi tegevustesse juba töötaja ja juhatuse liikmena.
Varasemalt on Anu tegelenud erinevates valdkondades, peaasjalikult sotsiaalvaldlkonna ja lõimumisprojektide – projektijuhina ning vabatahtlike kaasajana, koolitajana ja nõustajana.
Jana Klomann on lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal ning peagi omandamas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö erialal. Hetkel töötab ta Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnas osakonnajuhataja asetäitjana.
Konverentsil on Jana üheks sõjapõgenike toetamisest rääkiva töötoa läbiviijatest. Ta teeb seda toetudes oma viimase aasta kogemusele. Nimelt on just Jana oma piirkonnas vastutanud sõjapõgenike toetamisele suunatud tegevuste ja töökorralduse koordineerimise eest. Näiteks on tööle võetud ukraina emakeelega spetsialistid, kes toetavad eeskätt Eestisse saabunud sõjapõgenikke.
Ta räägib, et tema soov end sotsiaalvaldkonna ja sotsiaaltöö korraldusega siduda sai alguse juba keskkooli lõpuklassides, kuid toona viisid ta esimesed õpivalikud teda sotsiaaltööst kaugele. Elus aga juhtub sageli nii, et kui midagi väga soovid, siis selleni ka jõuad. Vahel lihtsalt mööda käänulisemat rada.
Oma praegust tööd naudib Jana kogu hingest. Ta hindab seda, et tööandja on andnud talle võimaluse nõustada tööd otsivaid kliente, juhtida kliente toetavaid nõustajaid, tagada parimad võimalused töö leidmiseks ja tööl püsimiseks läbi erinevate teenuste ja meetmete, tegutseda sisekoolitajana ja täita veel mitmeid innustavaid lisarolle.
Eriti väärtuslikuks peab ta just sisekoolitaja rolli. Tal on rõõm anda edasi töökeskse nõustamise oskusi nende enda nõustajatele ja toetada juhte läbi juhtide baasõppeprogrammi. Ta usub, et mida kompetentsemad on oma ala spetsialistid ja juhid, seda toetatum on klient. Jana jaoks on oluline, et Eesti Töötukassa on nii sõnades kui tegudes kliendi- ja lahenduskeskne organisatsioon, andes oma panuse inimeste toimetuleku tagamisse läbi tööelu toetamise.
Sarnaselt koolitamisele on Janale südamelähedased ka juhendamine ja mentorlus. Sel aastal läbis ta Fonteses coachiva mentorluse programmi ning omandas rahvusvahelise (EMCC Global) praktiseeriva mentori pädevussertifikaadi(EIA).
Jana ütleb, et ta on tõeliselt tööõnnelik!
Katrin Aarma töö on alati olnud seotud inimestega või inimeste heaks tegutsemisega – viieteistkümne aasta jooksul on ta töötanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas nii sotsiaaltöötaja kui nõustajana, teadusassistendi ja -spetsialistina. Täna on Katrin Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna peaspetsialist. Konverentsil on ta üheks sõjapõgenike toetamisest rääkiva töötoa läbiviijatest.
Kõrghariduse on Katrin omandanud psühholoogia erialal. Lisaks on ta õppinud ka arstiteaduse biomeditsiinitehnoloogiat ja meditsiinifüüsikat spetsialiseerumisega aju-uuringutele.
COVID kriisi ajal avanes tal võimalus toetada Põhja Meditsiinistaabi tööd, kus ta õppis kolme komponendi olulisust edukas kriisitöös – tugev koordinatsioon, selged sõnumid ja õlg-õla tunne. Praeguses Ukraina põgenikekriisis panustab Katrin vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe tervikliku süsteemi ülesehitamisesse ja selle integreerimisse kriisijuhtimisse.
Oma igapäevastes tegemistes juhindub Katrin mõttekäigust: “Igaühel on elus oma roll. Ja igaühe roll on oluline. Igaüks vajab vahel ka tuge ja üksteise toetamine peaks olema meie igapäevane normaalsus – valmisolek üksteist kuulata, olla olemas, olla lihtsalt inimlik. Kriisides omandab igaühe vastutus ja vastastikune tugi aga veel eriti olulise rolli. Seega parem ennetavalt õppida, et mitte uppuda.”
Vabal ajal meeldib Katrinile lugeda ja klaverit mängida. Samuti ootab ta, et tema endine treener naaseks pilatese reformer-treeninguid andma, sest see on tema sõnul parim treening!
Madis Kallas on meie konverentsil üks kohalikel tasemel parimaid kriisijuhtimise praktikaid käsitleva töötoa läbiviijatest.
Varasemalt tippspordis mitmevõistlusega tegelenud Madis on oma hariduse omandanud Tallinna Ülikoolis kehakultuuri erialal.
Tööalaselt on meie tänane keskkonnaminister ametis olnud Saare maavalitsuses nõunikuna, Saaremaa vallavanemana ning nii Kuressaare linnapea kui ka abilinnapeana. Lisaks on ta esimese COVID kriisi ajal Eesti Haigekassas ja Sotsiaalministeeriumis olnud projektijuhiks.
Spordiga on Madis tänaseni seotud – ta on Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige. Tippspordiga tegeledes mitmel korral ka Eesti meistriks.
Hele Riit töötab Eesti Töötukassas juhtivkarjärispetsialistina. Igapäevaselt nõustab ta nii noori, töötuid kui ka töötavaid inimesi tööhõivesse liikumisel ja tööhõives püsimisel. Lisaks vastutab Hele enda meeskonna tööõnne eest.
Haridusalaselt on Hele bakalaureusekraadi omandanud kehalise kasvatuse õpetajana ning magistrikraadi sotsiaalteadustes. Ta on töötanud nii liikumisõpetajana kui ka teismelistega lastekodus, päevakeskuses, koolis ja noortekeskuses. Viimases on ta olnud ka juhirollis ning koos meeskonnaga välja töötanud uusi programme, et toetada tuge vajavaid noori.
Pärast seda, kui Hele avastas enda jaoks motiveeriva intervjueerimise (MI), siis on ta sellest täielikult lummatud. Ta tahab seda tõenduspõhist meetodit jagada kõigi noortega töötavatega inimestega.
Soovist ajendatuna on ta üheskoos Sihtasutuses Archimedes Noorteagentuuriga välja töötanud probleemsetele klassidele suunatud sekkumisprogrammi „Hooliv klass“, mis on üles ehitatud MI vaimsusele, suhtlemisstiilile ja MI põhiprotsessidele. Täna on ta selle programmi mentor ning viimased viis aastat ka MI treener.
Natalie Shevchenko on Ukrainast pärit kliiniline psühholoog. Varasemalt töötas ta haiglas lapseootel naistega, kes on nüüdseks küll maailma erinevates nurkades, ent kellega hoiab ta siiani kontakti.
Psühholoogilist nõustamist ja tuge pakub ta veel erivanuses lastele, sealhulgas lastele Donetskist ja Luhanskist, ning ka täiskasvanutele. Tema sessioonid on nii grupipõhised kui ka individuaalsed. Lisaks on ta vabatahtlik erinevates organisatsioonides ning viib vabatahtlikult läbi psühholoogialaseid teadmisi tutvustavaid tegevusi eelkooliealistele lastele.
Tema elumotoks on juhtmõte, et ei ole olemas teed õnn juurde, vaid õnn ise ongi teekond. Ta usub, et kõik suured muudatused saavad alguse väikestest sammudest ja nii ta proovib alati teisi aidata ja väärtustada igat päeva.
Natalie ütleb, et armus Tallinnasse selle roheluse pärast ning armastab Eestimaa looduse ilu. Ta leidis siin taas üles inspiratsiooni, et aidata ja toetada neid, kes seda vajavad.
Sirlis Sõmer-Kull on Eesti Töötukassa juhatuse liige. Tema vastutusalas on nii tööotsijate kui ka tööandjate teenused. Teisisõnu toetab ta inimesi töö leidmisel ja tööandjaid sobiva töötaja leidmisel ning hoidmisel.
Hariduselt on Sirlis sotsiaaltöötaja. Lisaks on ta omandanud eripedagoodi kutse ning täiendanud ennast õiguse ja majanduse valdkonnas. Kogu oma töötamise aja on Sirlis aktiivselt tegev olnud sotsiaal- ning tööturu valdkonnas. Varasemalt kuulus ta ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni juhatusse.
Sõjapõgenike jaoks on elukoha või lastele kooli/lasteaia leidmise kõrval alati samavõrd oluline leida võimalikult kiiresti töökoht. Sellest lähtuvalt juhibki Sirlis konverentsil töötuba, mis vaatleb, kuidas on täna läinud erinevatel valdkondadel rahvusvahelise kaitse saajate elamise, töötamise ning igapäevaeluga toimetuleku toetamisel. Samuti arutletakse, millised on olulised jätkutegevused, et Eestisse jäävad sõjapõgenikud saaksid osaks Eesti ühiskonnast.
Sirlis peab oluliseks inimeste väärtustamist. Ta ütleb, et peaksime looma kõigile selliseid võimalusi, et igaüks saaks luua ja kõndida omal teel.
Häli Tarum on Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise ja toimepidevuse juht ning Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõud. Varasemalt töötanud Sotsiaalministeeriumis hoolekande osakonna juhina ning osalenud mitmetes rahvusvahelistes ja siseriiklikes uurimisprojektides.
Ta on omandanud bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli riigiteaduste erialal ning magistrikraadi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal. Hetkel on tal Tartu Ülikoolis pooleli sotsioloogia doktoriõpingud, mille jooksul on ta olnud külalisdoktorandiks Berliini Humboldti Ülikoolis programmi „Health and Welfare in the 21st Century“ juures. Häli uurimisvaldkondadeks on heaoluriigi arengud, pikaajaline hooldus ja eakate ning erivajadustega inimeste toimetulek.
Kriisireguleerimise maailma jõudis Häli COVID-19 kriisi ajal, mil töötas Riigikantseleis koroonakriisi juhtimiseks kokku kutsutud ministeeriumite üleses koordinatsiooni üksuses. Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimise juhina on Häli laual nii valitsemisala valmisolek erinevateks kriisisituatsioonideks kui ka Ukraina sõjapõgenike toetamine.
Peale erialaste tegevuste on Häli olnud tegus toitlustuse maailmas: aidanud käivitada restorane, viinud läbi cateringi projekte ning aidanud kaasa ka Kahvliahvi Kokakooli tegemistes. Vabal ajal treenib Häli jooksuvõistlusteks ning katsetab köögis erinevate rahvusroogade valmistamist.