Viivika Eljand-Kärp räägib konverentsil mainekujundusest. Igapäevaselt juhib Tartu Ülikoolis turundus- ja kommunikatsiooniosakonda.
Igapäevaselt on tema tööpäevad peamiselt täidetud kolleegidega põnevaid näost-näkku mõttevahetusi pidades ning erinevate strateegiadokumentide või turundus- ja kommunikatsiooniplaanidega ajusid ragistades. Aeg-ajalt lisab tema tavapärasele töörütmile vürtsi ka mõni kriisikommunikatsiooni episood.
Töövõitudest rääkides toob ta esile ühe selle kevade tähelepanuväärse õnnestumise. Nimelt pöörati kõrgendatud tähelepanu õpetajakoolitusele erialadele ning selle tulemusel laekus nendele erialadele 37% rohkem avaldusi kui möödunud aastal. Viivika usub, et õpetajate põua leevendamiseks oli tegu ühe olulise esimese sammuga.
Viie aasta perspektiivis arvab Viivika, et sotsiaalvaldkonna proovikiviks saab toimetulek aina kasvava nõudlusega kompetentsete sotsiaalvaldkonna töötajate järele. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonna teha kohe ühe muudatuse, siis töötakski ta otsustavamalt selle nimel, et valdkond muuta noorte hulgas perspektiivikaks ja atraktiivseks.
Kõige enam iseloomustavad Viivikat sõnad: empaatiline, hooliv, sihikindel.
Teos, mis teda tänaseni kõige enam mõjutanud on pärineb Kazuo Ishiguro sulest. Raamat „Never let me go“ paneb küsima mitmete inimeseks olemise filosoofiliste ja moraalsete dilemmade kohta.
Maarja Krais-Leosk vaatleb sotsiaaltöötajat läbi kõverpeegli. 
Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhina on Maarja tööpäevad tihedalt täis planeeritud ning tihtipeale toovad ette ka ootamatusi. Ta tunnistab, et tiheda graafiku tõttu leiab ta end natuke liiga tihti ka öösiti arvuti tagant.
Tööalaselt teevad Maarjale head meelt õiguskantsleri väga konkreetsed seaduste muutmise ettepanekud, mille ta EPIKoja Lille kodu teemalise pöördumise peale Riigikogule esitas. Suuremate töövõitude kõrval peab ta oluliseks iga õnnestunud telefonikõne või nõustamist, kus inimene on päriselt abi ja nõu saanud.
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates sõnab Maarja, et sotsiaalvaldkonnas tuleks juba täna astuda samme teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamiseks, paindlikumaks ja inimkesksemaks muutmiseks. Hea teenus on alati abiks kogu perele ja selle mõju võib ulatuda aastakümnete kaugusele, isegi järgmiste põlvedeni. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis muudaks ta kohustuslikuks mõistmise, et inimesele ei tohi oma töös veel enam haiget teha – ta on sotsiaalvaldkonna kätes, ta on moel või teisel haiget saanud juba nagunii. Inimene on süsteemi keskel ja sotsiaalala töötaja kohustus on tagada, et abivajaja tuleks julgelt ja väärikalt ka järgmisele kohtumisele.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Maarjat sõnad: rööprähklus, inimõigused, positiivsus.
🎞️Mõjusaid elamusi on tal üksjagu ning nende kõigi ühiseks nimetajaks on headus ja lahkus teineteise vastu. Näiteks ütleb Maarja, et on rohkem kui korra abikaasaga vaikides kinost koju läinud. Sõpruse kinolinalt meenuvad esimesena filmid Tyrannosaur, Mommy ja Blue Valentine. Kiigates tagasi keskkooli aegadesse, mäletab ta, et luges Jeffrey Eugenidese teose Middlesex vaid ühe hingetõmbega läbi. Lisaks ei saa Maarja mainimata jätta Lotte lugusid, nii raamatuid kui ka filme, sest salajas soovib, et kogu maailm oleks nõnda hea. 📽️ 📚
Kadri Kuulpak räägib ajakirjanduse ja sotsiaaltöö vahelisest mõistmisest. 🎤
💼 Igapäevaselt töötab Kadri ajakirjanikuna Õhtulehe uudisteosakonnas, kus kajastab peaasjalikult sotsiaal- ja meditsiini teemasid. Igal tööpäeva hommikul tuleb koosolekul välja käia orgininaalne uudise teema. Survet, et iga lugu samal päeval valmiks ei ole ning pikemate käsitluste jaoks antakse rohkem aega. Piltlikult oma ametit iseloomustades ütleb ta, et ajakirjanik ei tea kunagi, millal pomm plahvatab ja kuhugi jooksma peab. Seda ka õhtutundidel ja nädalavahetustel. Ta peab ajakirjanikuks olemist missioonitundega ametiks, kus toetavad kolleegid, hea töökeskkond ja põnevad väljakutsed varjutavad keskpärase palganumbri. 💸
💬 Ajakirjandusmaailmas peab Kadri oma parimaks artikliks Postimehes avaldatud lugu sellest, kuidas ta nädal aega Hiiu järelravikliinikus hooldajana töötas. Lugu “Mida ta elus valesti tegi, et surm nii kaua tuleb?” avas suremisega seotud teemasid ja elu pahupoolt, millele igapäevaselt ei mõelda. Kirjatükk sai palju positiivset tähelepanu ja liigutas nii lugejaid kui ka kirjutajat ennast. Kadri arvab, et ehk just aee artikkel seadis ta teekonda nõnda, et paar aastat hiljem asus ta magistriastmes õppima sotsiaaltööd. 🎓
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Kadri, et ei suuda ette kujutada, kuidas sotsiaalvaldkond jõuab ja suudab Euroopa vananevaid ühiskondi aastate pärast aidata ja ülal pidada. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis suunaks ta kohustuslikult suure ampsu hooldereformile kuluvast raha koduhooldusesse. 🏡 💙
🪄 Kõige enam iseloomustavad Kadrit sõnad: Rõõmsameelne, kohal, kristlane.
🎼 Mõjusatest teostest rääkides sai ta tohutu vapustuse mitu aastat tagasi, kui kuulas Niguliste kontserdisaalis Arvo Pärdi teost “Te deum”. Tegu on Kadri lemmiku Pärdi teosega ning kõnealune kogemus ainuke kord elus, kui ta on saanud katarsiselaadse vapustuse. Miski puudutas niivõrd teda sügavalt. Teose kuulamine aitas tal hiljem toime tulla vanaema surmaga. Ülivõimsad akordid, kohati kriipivad helid tekitasid talle tunde, et ta on vaid imepisike mutter selles suures maailmas ja inimesi ikka sureb, see on paraku normaalne, pöördumatu, ja sellega tuleb lihtsalt leppida. 🔩 🌍
Katrin Kelder räägib konverentsil mentorlusest, kes on tegev Eesti Mentorite Koja juhatuses ja panustab Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu tegemistesse. Mentori, coachi, superviisori ja koolitaja rollis on ta mõtte- ja arengupartneriks inimestele nende teekonnal ja eneseavastamisel. Lisaks inimestele arendab, toetab ja juhib ta organisatsioone soovitud rajale.
Oma töös peab ta tähenduslikeks hetkedeks neid, kus ta kogeb inimese taipamisi ja näeb muutusi, mida inimesed läbi koostöö ja kohtumiste oluliseks peavad ning ellu viivad. Ühe hea näitena toob ta esile kaks aastat kestnud kohalike kogukondade võimestamise projekti Rõuge vallas. Projekti lõpuks viisid 18 erinäolist kogukonda märkimisväärse hulga algatusi ellu.
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Katrin, et sotsiaalvaldkonna suureks väljakutseks saab ressursside piisavuse saavutamine. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis suunaks ta kõrgendatud tähelepanu mentorlussüsteemi arendamisse. Ta lisab, et mentorlus ja supervisioon peaksid olema kogu sotisaalvaldkonnas loomulik ja töö hügieenifaktor, mis on kättesaadavad igale sotsiaaltöötajale.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Katrinit sõnad: avatud/teadlik, empaatiline, koostöine.
📚 Suure lugejana on Katrini öökapil alati mitu raamatut oma järge ootamas. Ta sõnab, et erinevates eluetappides loeb ta tihtipeale raamatuid üle. Üks teos, mille poole ta ikka ja jälle tagasi pöördub on Martti Lindqvisti „Aitaja vari“ ning luuletaja, kelle tekstide võlu ei tuhmu on Artur Alliksaar. Viimase võluvad metafoorsed ja paradoksaalsed sõnamängud aitavad tal meeles pidada elu suhtelisust ja mängulisust ülistades sõna jõudu ning viidates keelekasutuse mitmetähenduslikkusele. 📝
Konverentsi üheks esinejaks on Ave Ungro, kes on tuleviku oskusi ja kutsete süsteemi käsitleva töötoa üheks eestvedajaks. 🎤
💼 Igapäevaselt on Ave ametis Kutsekojas arendusjuhina. Tema tööpäeva kohta tegi Ave 4-aastane tütar ükskord hea kokkuvõtte: „Emme töötab kogu aeg arvutiga. Vahepeal telefoniga ka, aga siis on arvuti ka ikka lahti“. 📱 💻
💬 Oma tööd teeb ta südamega ning proovib alati kõike, mis ta ette võtab võimalikult hästi teha. Siiani on tema üheks suurima mõjuga ettevõtmiseks olnud Rain Leomaga koostöös koostatud OSKA töötleva tööstuse uuring. Uuringus tuuakse välja, et tulevikus jääb Eestil puudu 2/3 inseneridest. Leiust tulnevalt on kokku kutsutud mitmeid töörühmi, tekkinud nügimist riiklikul tasandil ning algatatud inseneride järelkasvu toetavaid projekte. 👏
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates sõnab Ave, et kogu sotsiaalsüsteem peaks eelkõige taotlema kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Sealhulgas on oluline, et töötaja kutsekvalifikatsioonil oleks reaalne kaal ka töötaja enda jaoks. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis prooviks ta leida võimalusi, et häid hooldustöötajaid juurde saada. Selleks tuleks koheselt hooldustöötajate töötingimusi parandada – vähendada teenusesaajate arvu ühe töötaja kohta, tõsta töötasu, pakkuda täiendavat puhkust ja palju muud. 💰 🧳
🪄 Kõige enam iseloomustavad Avet sõnad:Elu tuleb elada.
🖼️ Ave sõnab, et ajas on teda mõjutanud väga paljud raamatud, filmid, kunstinäitused ja muusika. Viimati mõtiskles ta Rainer Jancise autobiograafiat lugedes isikliku vastutuse üle. Kui satume raskustesse, kas süüdi on kõik teised või võtame isikliku vastutuse ning otsime väljapääsu?
“Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?” üheks esinejaks on Indrek Matla, kes osaleb paneeldiskussioonis patsiendi rollis. 🎤
💼 Igapäevaselt töötab Indrek Anija valla sotsiaalkeskuses, kus täidab nii sotsiaalmaja administraatori kui ka tegevusjuhendaja rolli. Iga tööpäeva alguses vaatab ta üle, et sotsiaalmaja oleks korras ning sealsed elanikud tunneksid ennast hästi. Vajadusel ta abistab ja juhendab abivajajaid igapäevastes tegevusteks ning lahendab jooksvalt esile kerkinud ülesandeid. Lisaks panustab ta rohkelt aega vabatahtlikku töösse. 💙
💬 Suurimaks tööalaseks õnnestumiseks peab Indrek valla sotsiaalmaja korralikult toimima saamist. Ta on sellega tegelenud viimased seitse aastat ning edu taga on rohkelt töötunde, pühendumust ja koostööd – protsess on olnud väga pikk.
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Indrek, et sotsiaalvaldkonnas teeb murelikuks tööjõupuudus. Vaja oleks palju rohkem sotsiaaltöötajaid, sotsiaaltöö spetsialiste, koduhooldus töötajaid, kogemusnõustajaid ja nii edasi. Olukorda võimendab täna ja ilmselt ka tulevikus madal töötasu. Juhul, kui ta saaks kohe täna teha ühe muudatuse sotsiaalvaldkonnas, siis muudaks ta kõik kohad ligipääsetavaks puuetega inimestele – koolid, töökohad, vabaajakeskused, ametiasutused ja nii edasi. 🏢 🏫 🚊🏟️
🪄 Kõige enam iseloomustavad Indrekut sõnad: usaldusväärne, koostöövõimeline ja arenemis/õppimisvõimeline.
🎭 Kultuuriline elamus, mis Indrekule kõige enam mõju avaldanud, on teatrietendus “Aabitsakukk”. Lavastusega on Andrus Kivirähk lavalaudadele toonud humoorikas võtmes väga tõsise loo sellest, kuidas puudega inimest ära kasutatakse.
Kadri Oras viib läbi sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostööd käsitlevat töötuba ja esindab paneeldiskussioonis meditsiini osapoolt. 🎤
👩🎓 Hariduselt on Kadri õde ning lisaks lõpetanud Tallinna Ülikooli magistratuuri organisatsioonikäitumise erialal, tervishoiu suunal. Igapäevast juhib ta Viljandi Haiglas koduteenuste osakonda – teeb PAIK teenusejuhi tööd, vajadusel koduõe tööd ja koduhaigla visiite nädalavahetuseti. Kadri juhitava osakonna vastustalas on koduõed, PAIK (integreeritud tervisejuhtimise teenus krooniliste haiguste ja sotsiaalsete terviseteguritega patsientidele), koduhaigla ja koduhospiitsi teenus. 🥼 🏥 🩺
💼 Tööalaselt on tal olnud suur õnn töötada huvitavates valdkondades – iseseisva õendusabi osakonnas selle teenuse arengu ajal ning viimased neli aastat koduteenuste vallas luues ja arendades PAIK teenust ja koduhaigla teenust. Viimased pool aastat on ta loonud ja arendanud ka koduhospiitsi teenust. Seda kõike on ta teinud koos toreda ja innustunud meeskonna ning toetajatega! 👥
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Kadri, et sotsiaalvaldkond vajab ühist infobaasi ja hindamisinstrumentide platvormi. Samuti tasuks mõelda osaliselt ühise rahakoti peale sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis ta garanteeriks sotsiaaltöötajad igasse haiglasse ja esmatasandi tervisekeskusesse. 💙
🪄 Kõige enam iseloomustavad Kadrit sõnad: Koostöö-, hea sõna- ja „teeme ära” usku.
📖 Raamatutest on talle suurimat mõju avaldanud Piibel ning näituse vallast nähtu ja kogetu looduses. 🍃🍁 ❄️🌦️
🌗 “Konverentsi üheks esinejaks on Eva Kuslap, kes on mentorlust käsitleva töötoa üks kaasläbiviijatest. 🎤
💼 🏠Hetkel on Eva ametlikuks töökohaks kodukontor, kus lõviosa päevast toimetab ta oma pooleteise aastase lapsega. Tema tööpäevad on täidetud rohke armastuse, läheduse ning turvatunde tekitamisega. Selle kõige kõrvalt juhib ta osalise koormusega ka ESTA sotsiaalvaldkonna mentorluse projekti. 👩👦 📝 💙
💬 Tööalastest õnnestumisest rääkides ütleb ta, et kõige suuremat heaolu pakub see, kui on võimalik saavutada oma tegevustega silmnähtavat tulemust, mis parandab inimeste heaolu ja võimaldab pikemalt oma kodus inimväärselt elada. Nõnda peabki Eva üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks projekti “Elva valla hoolekandeteenuste arendamine”. Projekti abil parandati haldusreformi järgselt koduteenuse, intervallhooldusteenuse ja tugiisikuteenuse kättesaadavust. 👏
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates nendib Eva, et sotsiaalvaldkonna murekohaks saab töötajate ellujäämine. Kõikide kriiside ja suurte reformidega toimetulek on kui lõputu väljakutsete jada. Selleks, et töötajaid toetada ja tagada neile esmatasandi rahuolu, peaks valdkonnas rõhku panema mentorlussüsteemi arendamisele. Juhul, kui ta saaks kohe täna teha ühe muudatuse sotsiaalvaldkonnas, siis digitaliseeriks ta kogu sotsiaalvaldkonna toimingud mugavaks ja kasutajasõbralikuks süsteemiks. Kogu süsteem toimiks koostöös tervishoiuvaldkonnaga. 💻 🤝
🪄 Kõige enam iseloomustavad Evat sõnad: Näen kõikjal (ainult) lahendusi!
📖 Mõjusatest teosest rääkides toob Eva välja raamatu Liz Fosslien & Mollie West Duffy “No Hard Feelings: The Secret Power of Embracing Emotions at Work”. Ta ütleb, et tööelu on väga suur osa meie elust ning tema jaoks on kummaline, et endiselt ei räägita piisavalt, kuidas oma emotsioonidega töökohal toime tulla. Eriti jäi tema jaoks raamatust kõlama lause: “Remember that your feelings aren’t facts.”
Eveli Lilleoja on mentorlust käsitleva töötoa üks kaasläbiviijatest. 🎤
💼 Eveli töötab Põltsamaa vallavalitsuses sotsiaalosakonna juhatajana. Suure osa oma tööajast tegeleb ta valdkonna üldküsimustega ning oma töötajate toetamisega. 👥
💬 Ühe märkimisväärse töövõiduna toob ta välja Võhma Kogukonnamaja ehituse ideest kuni teenuste käivitamiseni. Kogukonna maja näol on tegemist eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud üürikorteritega, kus on ka tegelustuba ja esmased teenused toetamaks iseseisvat kodus elamist. Eveli lisab, et usub tõsimeeli sellistesse kogukonnamajadesse ehk toetusega elamistesse, sest need tagavad inimese iseseisvuse ja vaba valikuvõimaluse oma igapäevaelu otsuste üle. 🏠 🗣️
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates sõnab Eveli, et sotsiaalvaldkonna üheks suurimaks väljakutseks saab inimressursi leidmine. Just sellise, kes teeks kohalike omavalitsuste tasandil sotsiaaltööd inimkeskselt ning lähtudes terviklikust lähenemisest. Samuti on murekohaks teenuste kättesaadavus erivajadustega lastele ning noortele. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis ehitaks ta kohalike omavalitsuste vahenditest sõltumatult igasse suuremasse kohta teenusmajad ehk toetamisega üürielamu koos töötajate teenusruumidega. Nõnda oleks meil abi inimese lähedal olemas. Süsteemina lahutaks ta kindlasti sotsiaalvaldkonna kohalikul tasandil lahti poliitikast ja poliitvõimust ning – otsustest. 💙
🪄 Kõige enam iseloomustavad Evelit sõnad: usaldusväärne, empaatiline, toetav.
📚 Teos, mis on teda kõige enam mõjutanud kuulub klassikute valdkonda. Charlotte Bronte “Jane Eyre” tuletab meile meelde, et suurim jõud siin maailmas on armastus ning inimestena on meil igaühel võimalik valida armastus ja headus. 💫
Heli Kallasmaa on mentorlust käsitleva töötoa üks kaasläbiviijatest.🎤
Viimased kuus aastat on Heli igapäevaselt Pärnu Sotsiaalkeskuses juhataja rolli täitnud. Selle aja jooksul on ta asutuse juhina olnud ühel hetkel raamatupidaja, jurist, teenuste disainer, koristaja, IT spetsialist ja nii edasi. Iga tema tööpäev on ette-ennustamatu ning ta ei tea kunagi, kuidas see kulgeb ning millega lõpeb. 👩🔧 🧑💻 👩💼🦸♀️
💬 Kaheteistkümne aasta jooksul, mil ta sotsiaalvaldkonnas toimetanud on, peab kahte oma ettevõtmist kõige õnnestunumaks. Heli isiklikus plaanis on suurimaks õnnestumiseks 2020. aastal omandatud sotsiaalteaduste magistrikraadi. Asutuse vaates on tal suurim heameel kõige ja kõigi kiuste 2020. aastal avatud dementsusega inimeste päevahoiuteenuse üle. 🏠
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates tunneb Heli sotsiaalvaldkonnas muret rahvastiku vananemise ja kõik sellega kaasneva üle – abivajajaid järjest rohkem, maksumaksjaid järjest vähem. Juhul, kui ta saaks täna sotsiaalvaldkonnas teha kohe ühe muudatuse, siis arendaks ta kõiki teenuseid, mis võimaldavad kodus võimalikult kaua iseseisvalt elamist – koduteenus, koduhooldus, intervallhoiu teenus. 💫
🪄 Kõige enam iseloomustavad Heli sõnad:raamat, teekond, huumor.
📖 Raamatute maailmas on Heli jaoks mõjusamaks teoseks osutunus tema neljandaks sünnipäevaks võrumaa sõtse poolt kingitud raamat „Totu ja ta sõprade seiklused“. Õigepea luges ta kõnealust raamatut juba ise tänu Võrumaa vanaemale, kellega ta kodus oma lapsepõlve veetis ja kes talle lugemise viiendaks eluaastaks selgeks õpetas. 💙
Ruth Erm räägib meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna terminoloogia koostööst. 🎤 
💼 Igapäevaselt töötab Ruth Tervise Arengu Instituudis asuva meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskuses projektijuhina. Üks päev meditsiiniterminoloogias tähendab tema sõnul enamasti mitut teemat korraga – mitmeid töörühmi ja koosolekuid, terminiloendite korrastamist, tööd üksikute päringutega või mahukate tekstidega ning argumenteerimist ja põhjendamist. 👥 📝
💬 Terminoloogia valdkonnas toimetades saab Ruthi sõnul tööalasest õnnestumisest kõnelda vaid siis, kui kokku tulnud inimesed soovivad kokkuleppele jõuda. Eestis on pikka aega puudust tuntud sellisest standardterminoloogiast, millega kirjeldada tervishoiusüsteemi osade ja osapoolte omavahelist suhtlust, tegevusi ja andmete liikumist nii kohalikus süsteemis kui ka piiriüleselt. Selle tühimiku täitmiseks tõlgiti koostöös Taltechi e-meditsiini keskusega eesti keelde ISO 13940:2016 standard. See pakub tervishoiu ja arstiabi järjepidevuse kirjeldamiseks spetsiifilise mõistesüsteemi, mis peaks lahendama probleemi, kuidas tervishoiu ja meditsiini üldmõisteid nimetada ja kasutada. Ruth on huviga jälginud standardterminoloogia vastuvõttu ja rakendatavust tegelikus elus ning projekt on nii temale kui ka teistele osapooltele andnud edaspidiseks väärtuslikku mõtteainet. 💫
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates peab Ruth tõdema, et ei tunne sotsiaalvaldkonda piisavalt, et ühes või teises suunas nõnda kaugele vaadata. Tänasel päeval sooviks ta täpsemalt aru saada sellest, mida ikkagi mõeldakse, kui räägitakse, et sotsiaalvaldkond ja meditsiin peaksid rohkem koos tegutsema. Ta tahab leida üles selle probleemi, mida on koostöö toimib saamiseks vaja lahendada, sest kui see on selge, siis on kergem muu hulgas ka ühtset töökeelt välja töötada. 🤝
🪄 Kõige enam iseloomustavad Ruthi sõnad: Tasakaalukas, töökas ja uudishimulik.
📚 Kultuurivaldkonnas peab ta üheks viimase aja suurmuljeks Vilhelm Mobergi „Väljarändajate” sarja. See sari pani teda mõtlema ja arutama rahvus- ja keeleidentiteedi, riikluse ja rände teemadel. 🤔
🌗 Katrin Tsuiman juhib mentorlust käsitlevat töötuba. 🎤
💼 Oma tänast tegevust Eesti sotsiaaltöö väljal ei saa Katrin siduda ühe vaid ametikohaga. Sellest tulenevalt nimetab ta end hea hoolekande kujundajaks. Ta tegeleb koolituste, nõustamise, arengumentorluse ja sotsiaalvaldkonna praktikute toetamise ning teenuste kvaliteedi parendamisega oma ettevõtte Hea Abi Teejuht OÜ juures. Mitmekesistest rollidest tulenevalt on tema tööpäevad eriilmeliselt ja vaheldusrikkad – täis uurimist, kirjutamist, suhtlemist, korraldamist ja avastusi-imestusi, mõnikord ka väsimust ja nördimust. 🗣️ 🤝
💼 Tööalaselt peab ta üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks tõsise vaimse tervise haiguse ja intellektipuudega elavate inimeste teenussüsteemis teenusedisaini arendusprojekti. Projekti tegevustega alustati aastal 2017 ning need kestavad tänaseni. Kõigi nende tegevuste tulemina on valdkonnas ellu rakendunud mitmed olulised sammud – eluvaldkondade põhine terviklik abivajaduse hindamine ja esmapsühhoosihaigestunud inimestele õigus saada ravimeeskonna hinnangu alusel rehabilitatsiooni teenustele. Lisaks on inimesed hakanud abi saama oma kodu lähedalt, paindlikult ja vastavalt vajadusele. Laienenud on mitmes Eesti piirkonnas ka teenuseosutajate kättesaadavus. 📝 💙
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ja Eestile mõeldes, sõnab Katrin, et sotsiaalvaldkonna proovikiviks saab inimressurss. Päevakorda kerkib üha teravamalt küsimus, et kes, kellega koos ja kuidas sotsiaalvaldkonnas olevaid eesmärke ja ülesandeid ellu viib? Juhul, kui ta saaks kohe täna teha ühe muudatuse sotsiaalvaldkonnas, siis kasvataks ta usaldust ja tooks sotsiaalhoolekandesse Eesti e-riigi eduloo, et mõõta olulist mitte teha mõõdetavat oluliseks. 👩💻 📏
🪄 Kõige enam iseloomustavad Katrinit sõnad: Lahenduskesksus, teadmushimu, tundlikkus.
📚 Raamatuid, mis on Katrini arengut erinevatel eluetappidel mõjutanud, on palju. Enamasti on need olnud raamatud tugevatest naistest oma keerulistel eluteedel. Loetelu moodustavad nii Pipi Pikksukk või hoopiski mõni kroonitud pea, näiteks Elisabeth I. Ta lisab, et sageli ei saagi mõjust kohe raamatut lugedes aru ning taipamine tuleb alles aastate pärast. 🤸♀️ 👑 💫
Merle Harjo astub üles muutuvast töömaailmast rääkivas töötoa paneeldiskussioonis. 🎤
💼 Merle töötab Ida-Virumaal, Tervisekeskuses Corrigo tegevjuhina. Merle sõnab, et tema töine argipäev seisneb Corrigo tööpere innustamisel ühiste eesmärkide nimel – pakkumaks piirkonnas parimaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, kogu inimese elukaare ulatuses. 💙🤩🙌
💬 Suurimaks tööalaseks õnnestumiseks ja õppetunniks peab Merle 2019-2020 aastal, sh koroonakriisi kestel, esmatasandi tervisekeskuse nö. komplekteerimist nende kõige õigemate inimeste ja sobivamate teenustega. Merle lisab, et selles etapis käivitati tervisekeskus ning harjumustesse toodi olulisi muutuseid olukorras, kus sotsiaal- ja tervishoiuvadkonna töötajad olid väga nõutud ning igati ülekoormatud.
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Merle, et nii nagu mitmeski teises valdkonnas, on ka sotsiaalvaldkonna väljakutse “võrdsete võimaluste tagamine”. Et ühesugused vajaduspõhised teenused ja võimalused oleks piirist piirini loodud, kättesaadavad kõigile sihtrühmadele ning, et sotsiaalvaldkond oleks olenemata teeninduspiirkonnast atraktiivne nii juba kogemustega töötajale, kui alles maailma avastavale ja end otsivale noorele.
Kui valdkonnas oleks võimalus kohe midagi muuta, siis muudaks Merle sotsiaalvaldkonna (laiemalt vaadates sh nii erihoolekande tegevusjuhendajad, sotsiaaltöötajad, noorsootöötajad..) esindajate enesesse suhtumist tagasi- ja alalhoidlikust julgeks oma ala eksperdiks.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Merlet sõnad: Sihikindel, kiire ja rõõmsameelne.
📔 Küsimuse peale, milline raamat on enam Merlet mõjutanud, vastab ta, et sellele küsimusele tahaks alati vastata, et Aabits, kuid arvab, et selleks on olnud Lindgreni Bullerby Lapsed. Antud raamat meenutab Merlele neid asju, mis on elus päriselt olulised. Seal on rõhk perel, headusel, kokkuhoidmisel, mõistmisel, koostööl, usaldusel. 🥰
Dagmar Narusson räägib kuidas kogemusteadmised valdkonda kujundavad. 🎤
💼 Dagmar töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis teaduri ja õppejõuna. Lisaks praktiseerib ta nii palju kui võimalik Avatud Dialoogi rehabilitatsioonis (sotsiaaltöötaja ametikohal).
Dagmari sõnul on kõik tema tööpäevad erinevad. Päeva kuulub kirjutamine. See on tema jaoks oluline. Isegi kui ei tea, kas käsil olevaid tekste-raamatuid kunagi avaldab. Sõltuvalt päevast kuuluvad siia juurde lugemine, suhtlemine, loengukursuste või loengute planeerimine, loengute läbiviimine, andmete kogumine või analüüs, tiimitöö ja igasugu muud asjad.
Dagmar selgitab, et igasse päeva kuulub kindlaid tegevusi, millest ta kindlasti kinni hoiab ja mis loovad elule struktuuri. Need on varahommikune füüsiline (jooksmine, ujumine) ja vaimne treening (üks teistsugune kirjutamine, mille Dagmar on pealkirjastanud aastaid tagasi kui daily meditation). 📚✏️🏊♂️
💬 Suurimate tööalaste õnnestumiste ja õppetundide kohta sõnab Dagmar, et armastab kõiki oma praeguseid projekte. Ühel hetkel jõudis ta elus äratundmiseni, et ei taha teha midagi millesse ei usu ja kui midagi teeb, siis mõtleb ta (jala)jäljele (anda rohkem kui võtta … igas mõttes).
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Dagmar, et vajalik oleks kujundada sotsiaalsüsteem nüüdisaegseks. Suure väärtuse annaks ka see, kui sotsiaalsüsteem toimiks Avatud Dialoogi põhimõtete alusel. Sellest on Dagmar kirjutanud Avatud Dialoogi raamatus.
🪄 Küsimuse peale nimetada kolm sõna, mis iseloomustavad kõige paremini Sind kui persooni vastas Dagmar, et igaüks näeb teda erinevalt. Seepärast tundub ükskõik millise sõna välja valimine ebasobiv.
🎭 📖 Dagmar sõnab, et raamatud, kunst ja üldse looming mõjutavad teda väga. Ta selgitab, et õnneks on läbi aegade elanud tõeliselt inspireerivaid inimesi, kelle looming on väärtuslik üle aegade. Dagmar räägib, et võib olla puudutatud heast kunstist hingepõhjani ja see inspiratsioon kannab teda pikalt ja seda juhtub järjest ja järjest.
Kairit Lindmäe arutleb kaasettekandjate ja panelistidega kuidas läheb sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöö. 🎤
💼 Kairit on vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustaja, perelepitaja, sotsiaaltöötaja ja koolitaja, ettevõtja ning poliitika kujundaja. Tema erinevad rollid annavad võimaluse kujundada iga päeva eriliseks. Igas tema päevas on uusi kohtumisi ja taipamisi, mis rikastab kulgemist. Kairiti mõtterännakuid saab jälgida blogist ja FB st💙🥰
💬 Suurimate tööalaste õnnestumiste ja õppetundide kohta sõnab Kairit, et kõige tänulikum on ta võimaluse eest anda panus Saaremaa sotsiaalvaldkonda selle algfaasis ja osaledes Saaremaa valla ühinemisprotsessis, kujundades sotsiaalvaldkonda terviklikuks. Hetkel on tal võimalus volikogu liikmena ning sotsiaal-ja tervishoiukomisjoni juhina valdkonna arenguid jälgida. Kairiti ligi 30 aastane valdkondlik teadmine on Saaremaa valla sotsiaaltöös olnud oluline, et teha suuri samme võimalikult väikeste valudega. Vaimse tervise edendajana on ta rahul, et saab kohtuda vahetult inimestega, kes vajavad tuge ja toetust iseenda taasleidmisel. Need kohtumised on vastastiku rikastavad.
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates ütleb Kairit, et kindlasti on suur väljakutse kuidas ja kas hakkab tehnoloogia panustama sotsiaalvaldkonda, et leevendada tööjõupuudust ja säilitades teenuste kvaliteeti. Kuidas on võimalik sotsiaalvaldkonda ressurssi saada juurde tehnoloogiaga. Milliseks kujuneb valdkonna teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Kui kohe täna oleks võimalus mõni muudatus ellu viia, siis selleks muudatuseks oleks Kairiti sõnul raha. Valdkonnas töötavate inimeste palgad on vaja järele aidata. Ka kõrgharidusega sotsiaaltöötaja, kes osutab teenuseid toimetulekuraskustes inimestele, peab saama Eesti keskmist palka. Abistaja ei saa ise olla abi vajaja.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Kairit sõnad: lahenduskeskne, õpihimuline, tundlik. Teised on tema kohta öelnud ka: „Elab täiel rinnal, elus kihutaja.“
🎭 Kultuuriline elamus, mis Kairitile kõige enam mõju avaldanud on- lapsepõlves nähtud teatrietendusest, kus vandekohtunikud pidid otsustama kellegi saatuse ja kuidas nende arusaamised ajas muutusid ning nende otsused olid algsest kardinaalselt erinevad. Kairitil oli soov näha seda etendust veelkord. Soov täitus. Eesti Draamateatris lavastas taas Hendrik Toompere 2023 aastal Reginald Rose’i „12 vihast meest“. Lapsepõlvemälestuste etenduse lavasta Mikk Mikiver Vanemusises. Etendus on täis emotsioone, kuidas ja kas jõuda üksmeelele kellegi süüs või süütuses. Kus igal tegelasel on oma vaatenurk, arusaam ja argumendid juhtunu kohta. Kuidas iga vandekohtuniku seisukohad mõjutavad temaga koos otsustajaid. Kuidas me laseme end mõjutada või kui kindlalt jääme oma seisukohtade juurde lõpuni. Kuidas kellegi seisukohad võivad mõjutada kellegi elu.
🌗 “Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?” üheks esinejaks on Triin Õispuu, kes üheskoos teiste pnalistidega räägib muutuvast töömailmast. 🎤
💼 Igapäevaselt on Triin ametis MTÜ Lõuna-Eesti Erihoolekandeteenuste Keskuse juhatajana. Triinule meeldib enda kohta öelda hoopiski suunanäitaja ja uue looja organisatsioonis, mitte juhataja. Tema tavapärases tööpäevas on palju arvutitööd, suhtlust inimestega – nii klientide kui ka töötajatega. Triin püüab igal nädalal leida aja, et astuda sisse kõikidesse üksustesse ning inimestega juttu ajada. Imelised kohtumised on sageli klientidega, kelle küsimused või mõttearendused panevad mõtlema, tihti on tarvis ka õhtuhakul võtta aega ning öeldu üle mõelda. Palju on kohtumisi, koosolekuid, organisatsiooni nö promomistööd, selgitamine, millega tegeleme; olme- ja argimuredega tegelemine majanduse ja majandamise valdkonnas ning palju muudki. Tavapäraselt algab tööpäev ikka arvutist meilide lugemise-vastamisega; oluline on leida ka tiimiliikmete jaoks aeg, et küsida lihtsalt: “Kuidas sul läheb?”, mitte leppides vastusega “Hästi!” 🙂 vaid oluline on küsida juurde, mida see “hästi” endas peidab või sisaldab 😊📱 💻
💬 Triin on erihoolekande valdkonnas veel väga vähest aega nö tööpõllul olnud.
Kõige edukamaks projektiks peab ta hetkel kandideerimist KÜSKi NULA ideeinkubaatorisse, millega jõuti 10-ne parema hulka. Idee teostamise sisend tekkis reaalsest vajadusest. Organisatsioonis peidus olev knowhow tahtis välja saada. Praegu ja ka siis nähti, et kiire ja kodulähedase nõustamisteenuse saamise vajadus on olemas. Kuna organisatsioonil on olemas oskused, teadmised ja inimesed selle jaoks, siis otsustati seda abivajavatele inimestele pakkuda. Palju on veel ootel, et uusi tegevusi ellu viia.
🧐 Tuleviku väljakutse osas rääkis Triin, et selleks on vägagi selgelt tööjõud ja sotsiaalvaldkonna olulisus ning selle tõstmine kõrgustesse eelkõige riigi tasandil. Kui võimalus oleks kohe midagi muuta, siis selleks on Triinu sõnul erihoolekandes tegevusjuhendajate kvalifikatsiooninõuete tõstmine veelgi kõrgemale.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Triinu sõnad: uudishimulik, kärsitu, hooliv.
🖼️ 🎭🎬 Triinut on mõjutanud tema eluteel raamatud, filmid kui ka näitused. Raamatu osas tõi Triin välja Silvia Rannamaa “Kadri” mille kaudu mõtestas ta sügavat elu tähendust. Selle kaudu mõistis ta, kui vastuoluline, probleemiderohke saab olla elu tegelikkus, mille sekka pakub elu siiski vahel ka ilusat, isegi lootust. Seda, et lootust ei saa, ei tohi kaotada, usku, eelkõige iseenda tegemistesse ja oma ettevõtmistesse.
Filmina tõi Triin välja “Madissoni maakonna sillad” – kus on kaks tema lemmiknäitlejat Clint Eastwood ja Meryl Streep, kes mängisid antud rollides nii sügavaid karaktereid. Sisu mõttes jättis see üles erakordse armastuse võimalikkuse. Triin sõnab, et on parandamatu romantik ja seetõttu see film teda ilmselt ka kõnetas.
Oma jälje on jätnud ka Vabamu näitus “Vabadusel ei ole piire” – selle kaudu jõudis arusaamine, kui habras võib/saab olla vabadus ja mõtestamine, mis saab siis kui seda ühel hetkel ei ole, ja seda just riigi vabaduse mõttes. Seda, kui oluline on Eesti ja meie riik. Seda, mida tähendab jõuda kellegi teise tahtel/jõul kuhugi tundmatusse ja see hirmutunne, mis kuidagi kõnetama jäi. Täna on see vabaduse teema eriti aktuaalne ning selle kaudu mõtestab Triin sageli ka tänast elu.
Jane Väli teeb ettekande „Ära räägi mulle, näita mulle“. 🎤
💼 Jane selgitab, et tal pole ühte kindlat ametit, kindlat füüsilist kohta ega ka tavapäraseid päevi. Küll ütleb ta enda kohta tavaline kaasaegsel tööturul tegutseja – kaleidoskoop karjääriga, kus tööd koosnevad erinevatest rollidest. Jane on juht, coach, superviisor, mentor, koolitaja, õppejõud ja õppija. Eesti Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja ja juhtimine ning juhtidele mõttepartneriks olemine on see, mis Jane meeled erksana hoiab. Lisaks on ta ka juhtimismentor. Janel on ka erapraksis, kus pakub supervisiooni, coachingut, erinevaid juhtimisalaseid töötube. Tartu Ülikoolis Ühiskonnateaduste Instituudis annab ta ka tudengitele loenguid sotsiaalse heaolu ja tööturu teemal.
Kõige tavapärasem tööpäevas on see, et Jane on koos töökaaslas(t)ega kus arutletakse, kuidas mingit probleemi või küsimust lahendada ning püütakse igas olukorras õppida ja avastada midagi uut. Kuidas luua vabadusest ja vastutusest kantud töökultuuri ning kuidas toetada iga inimese potensiaali rakendumist, selle teema fookuses hoidmine on samuti tööpäevas tavapärane.
Pidev on ka see, et lisaks töötamisele on Jane kestvalt midagi juurde õppimas, on see siis psühhodraama või pereteraapia vm, mis annab juurde avarust mõistmiseks.💻😊
💬 Jane on olnud tööturu ja juhtimise teemadega seotud üle 20ne aasta ja sellesse aega on jäänud väga mitmeid suuri projekte, samuti reformide elluviimist. Mõne projekti puhul on väga otsene ja vahetu kogemus – näiteks kui MTÜs Johannes Mihkelsoni Keskuses käivitati esimest korda Eestis tööklubid tööd otsivatele inimestele. See kogemus andis selge kinnituse, et grupitegevustel on väga kandev mõju ja kogemuste jagamine grupis toetab täiskasvanud õppijat. Programm töötab tõhusalt just seetõttu, et uute teadmiste jagamisest suurem tähendus on enesearengu toetamisel ja eneseusu kasvatamisel, aktiivsuse hoidmisel. Inimesed, kes olid mitmeid aastaid järjest erinevatest ametkondadest passiivselt rahalisi toetusi saanud, hakkasid oma käekäigu eest vastutust võtma ja aktiivselt ühiskonnas osalema.
Kõige ulatuslikuma positiivse mõjuga Eestile on olnud töövõimereform, mille elluviimise juures sai ka Jane olla. Starditi olukorras, kus Eestis oli 1,3 miljonit elanikku, kellest rohkem kui 100 000 olid vähenenud töövõimega. Umbes 50 000 Eesti elanikku ei töötanud ja omakorda neist pooled soovisid seda teha. Vähenenud inimeste tööellu aitamine ja paradigma muutus, et me ei hinda enam töövõime puudumist vaid uurime täpsemalt, millised võimed ja oskused, mille tegemiseks on säilinud, pöördus Eesti väga palju õigemale kursile ning reformi mõjuuuringud annavad kinnitust, et see samm oli õiges suunas
Tahan loota, et kõige õnnestunum projekt on siiski see, mis mul parasjagu käimas, järgmisel kevadel saate teada ja kogeda!👏
🧐 Viie aasta perspektiivi vaadates sõnab Jane, et täna, homme, 5 aasta pärast ja 10 aasta pärast on meie suurim väljakutse rahvastiku vananemine ja muutuv tööturg. Me ei saa enam rääkida ressursside puudusest millegi arendamisel, nüüd on vaja endal kõvasti õppida ja ümberõppida, elukestvalt õppida, veidi julgem olla oma elus kohal olles.
Kui kohe oleks võimalus midagi muuta, siis seeleks oleks Jane sõnul supervisiooni võimaluse pakkumine kõikidele inimestega töötavatele spetsialistidele ja sotsiaalvaldkonna juhtidele lisaksin supervisioonis osalemise ametijuhendisse ülesandena.
Samal ajal käivitaks ta inimestega töötavatele spetsialistidele aastase enesearenguprogrammi.
Ehk, teeks tegevusi, mis toetaksid arengut läbi eneseavastuse ja kogemise. Jane selgitab, et see, mis meis endas saab nähtavaks, saab meile nähtavaks ka meie klientides ja muudab neile kasulikuks olemise tõhusamaks. Lisaks liiguks sotsiaalvaldkonnaga vähem abistava ja rohkem kasulikuks olemise suunas. 🥰
🪄 Kõige enam iseloomustavad Jane sõnad:Mänguline, uuendusmeelne, sihikindel.
💭 Kõige enam on Janet elu jooksul mõjutanud kohtumised. Ta sõnab, et ei tea ka juhtimises ühtegi mõjuvamat tööriista kui tõeline kohtumine kahe inimese vahel, kus kohtutakse suures valmisolekus ja pühendumises teineteisele. Kus teinetest kuulatakse ja vaadatakse väärtustava pilguga. Üks viimasemaid tugeva mõjuga kohtumisi oli Laura Dekkeriga, praeguseks 27 aastase Hollandi purjetajaga, kes 15-16 aastaselt tegi soolopurjetajana maakerale tiiru peale. Tema silmadesse vaadates oli selge, et väga tugev ja läbimõeldud strateegia, hea kohanemisvõime ja rikkalikud oskused ning elurõõm teevad meid sitkeks ja nõtkeks ja kauakestvaks. Jane soovitab vaadata ka temast valminud filmi „Maidentrip“. 🎬
🌗 “Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?” üheks esinejaks on Pille Evardi, kes panustab mentorluse töötoa õnnestumisse enda kogemusega mentorlusprogrammi ühe esimese lõpetajana. 🎤
💼 Igapäevaselt töötab Pille peaaegu 8 aastat sotsiaalhoolekandespetsialisti ametikohal Tapa Vallavalitsuses (sh 2 aastat Tamsalu Vallavalitsuses). Kõik tööpäevad on erinevat laadi, sest vahel tuleb juba hommikust peale erijuhtumitega tegeleda ning neile lahendus leida. Alati häid ja koheseid lahendusi ei ole. Tavapäraselt tegeleb Pille tööl toimetulekuraskustes isikutega ning teenuste/toetuste määramisega. Päevast-päeva tuleb tegeleda ka eakatega ning nende probleemide lahendamisega. Samuti on üks põnev, väljakutseid pakkuv ning samas raske valdkond – lähisuhtevägivald. Pille sõnab, et on motiveeritud erinevate ametkondade esindajatega koostööd tegemisest, sest ühtsuses peitub jõud. Koos töötamine ühise eesmärgi nimel pakub väga suuri väljakutseid ja erinevaid lahendusi teenuste näol pakkuda isikutele nende heaolu ja turvalisuse tagamiseks. Pille sõnul on alati midagi uut, millest ei ole kuulnud ka staažikas spetsialist, sest iga päev on võimalik avastada mingi uus teave sotsiaalvaldkonnas.
💬 Pille sõnab, et kõige õnnestunum projekt sotsiaalvaldkonnas ongi sõna otseses mõttes projekt “Kodud tuleohutuks”. Aastaid on tehtud koostööd päästeametnike, pottseppade ja korstnapühkijatega ning selle tulemusena on suudetud palju kodusid muuta turvaliseks küttekollete parendamise/ehitamise/renoveerimise näol. Sotsiaaltöö puhul peitub ühtsuses jõud midagi suurt ja võimast korda saata. 🚒
🧐 Pille sõnas, et üks suuremaid väljakutseid sotsiaalvaldkonnas on soov, et inimesed saaksid võimalikult kaua olla oma koduses keskkonnas ning toime tulla lähedaste/hooldajate, avahoolekandetöötajate abiga. Koduteenus on see, mida peaks kindlasti edasi arendama ja eakatele võimalikult turvalise keskkonna looma kodustes tingimustes. Selle teenuse puhul on arenguruumi veel väga palju. Ideid ja häid mõtteid on aga tuleb arvestada KOV´i võimekust neid realiseerida.
🏡 💙 Kõige enam iseloomustavad Pillet sõnad: südamlik, sõbralik, abivalmis.
🎬 Mõjusate teoste kohta sõnab Pille, et ei oska konkreetseid näiteid tuua, kui sõnab, et Eesti klassika on see, kus saab alatasa näiteid võtta ning tänapäeva ellu tuua ning seal on väga palju erinevaid karaktereid nagu me iga päev enda teel kohtame.
🌗 “Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?” üheks esinejaks on Kati Välbe, kes panustab töötuppa, kus räägitakse kuidas tuleviku oskuste ja kutsete süsteem saaks toetada sotsiaalvaldkonda. 🎤
💼 Igapäevaselt töötab Kati koolituskeskuses Luwi juhatajana. Organisatsiooni suund on eelkõige haridus- ja sotsiaalvaldkonna koolituste pakkumine. Tavapäraselt algab Kati tööpäeva e-mailide lugemise ja märkmikusse piilumisega. Koolituskeskuse juhi roll eeldab palju suhtlemist kolleegide, koolitajate ja koostööpartneritega ning pidevalt infoväljas olemist. Iga tööpäev on veidi oma nägu, olenevalt kas ees on ootamas koolitamine, koosolek või hoopis sisuline töö arvutis. Kati peab oluliseks, et pakutav õppekorraldus ja läbiviidavad koolitused oleksid kõrgel tasemel ning keskkond õppimist toetav.
Lisaks tegutseb ta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonis kutsete koordinaatorina, kus panustab kutsete arendustegevusse ja propageerimisse.
💬 Kati sõnab, et kuna on enamuse oma teadlikust tööajast tegutsenud täienduskoolituste valdkonnas, siis peb suurimaks tööalaseks saavutuseks koolituskeskus Luwi kasvu ja edukat toimimist, mis on saavutatud meeskonna ja koolitajate ühise panusena. Sidemed Luwiga tekkisid juba 9 aastat tagasi ning Kati on nii mõnigi kord öelnud, et töö on tema hobi, see on tal südames olulisel kohal.
🧐 Sotsiaalvaldkonnale on omane sõnapaar “inimeselt-inimesele”. Kati sõnab, et näeb õppijate pealt, olgu see siis hooldustöötajaks või lapsehoidjaks õppija, kui palju vaimset ja füüsilist energiat ning kohalolu nõuab sotsiaalvaldkonnas töötamine. Soov on, et kõik selles valdkonnas töötavad inimesed saaksid töötamiseks hea ettevalmistuse õpingute, praktika ja pideva enesetäiendamise kaudu ning oleksid oma tööl hinnatud, motiveeritud ja tasustatud selliselt, et nad ei peaks mõtlema või ütlema, et “no ma töötan ju sotsiaalvaldkonnas”.💙🥰
Kõige enam iseloomustavad Katit sõnad: huumorimeelne, hea suhtleja ja ambitsioonikas.
🎬 Mõjusate teoste kohta sõnab Kati, et ei oskagi kohe välja tuua ühte raamatut või filmi, mis teda inimesena kõige enam mõjutanud on. Ta sõnab, et on aeg-ajalt sattunud lastega lastefilme vaatama ja siis tunnetanud, kuidas need on oma olemuselt nii lihtsad, kuid samas nii sisukad ja olulise sõnumiga. Viimati vaatas Kati oma 5-aastase tütrega kinos animafilmi “Lepatriinu ja Must Kass”, mis rääkis sellest, kui oluline on ühine jõud millegi saavutamisel – Kati arvab, et nii on ka. 🐞🐈⬛
📣 Aasta suurim sotsiaalala konverents tuleb taas ning tutvustame järjepanu oma esinejaid! 🤩 👏
🌗 “Sotsiaal(t)öö – kuhu ja kellega liigub?” üheks esinejaks on Siim Espenberg, kes osaleb paneeldiskussioonis, et arutada mil viisil on tervishoiul ja sotsiaalvaldkonnal võimalik koostööd teha.🎤
💼 Igapäevaselt töötab Siim Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhatajana. Tema tavapärane tööpäev hõlmab palju suhtlust inimestega ja tegelemist erinevate rakendusteaduslike uuringutega.
💬 Siim sõnab, et õnnestunud projekte on palju, näiteks Rahandusministeeriumi tellimusel valminud „Krediidituru uuring“, mille eesmärk oli selgitada, milline on Eesti krediidituru hetkeolukord ning töötada välja ettepanekud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise parendamiseks ja muude uuringu käigus tuvastatud probleemkohtade lahendamiseks.
🧐Sotsiaalvaldkonna muudatuste osas sõnas Siim, et võimaluse korral teeks nii, et andmed jõuaksid sobival moel ja piisavas mahus aegsasti õigetele spetsialistidele, et abivajajad saaksid parimat võimalikku abi.
💙🥰 🪄 Kõige enam iseloomustavad Siimu sõnad: Sõbralikkus, pingetaluvus, perekesksus.
📘 Mõjusate teoste kohta sõnab Siim, et paljud raamatud ja muud teosed on teda mõjutanud, näiteks „Meister ja Margarita“
Kaari Laurimaa astub üles muutuvast töömaailmast rääkivas töötoa paneeldiskussioonis. 🎤
💼 Igapäevaselt töötab Kaari personalipartnerina ja tema tavapärane tööpäev sisaldab värbamisprojektide läbiviimist alates töökuulutuste loomisest kuni intervjuudeni, lisaks ka klientide nõustamist ning renditöötajate haldust. Positsioonid on väga erinevad, niisamuti on ka kliendid väga erinevatest valdkondadest.
💬 Kaari sõnab, et suurimaks tööalaseks saavutuse osas tulevad eelkõige meelde suuremahulised värbamisprojektid, kus on näha kolleegide vahelist meeskonnatööd ja seda usaldust ning sünerigat, mis ühise projektiga toimetamise juures tekib. Kaari jagab, et loomulikult on ka tulemus seal juures olnud väga hea.
🧐 Muudatuset kohta sotsiaalvaldkonnas räägib Kaari, et kuna ta ise sotsiaalvaldkonnas igapäevaselt ei tegutse ja seetõttu valukohti nii tugevalt ei tunneta, siis kasutas ta sellele küsimusele vastamiseks lähedase isiku välist abi. Oluline muudatus võiks toimuda hoopis väljaspool sotsiaalvaldkonda, aga see peegelduks valdkonnas sees. Kohtutes võiksid saada kiirema prioriteedi lastega seotud kohtujuhtumid, nii et lapsed, kes on paigutatud turvakodudesse ja ootavad otsust saaksid oma eluga edasi liikuda – näiteks oleks neid võimalik lapsendada kui vanemlike õigustega seotud teemad on saanud ametliku lahenduse.
Viie aasta perspektiivis suuremate tuleviku väljakutsete osas sotsiaalvaldkonnas rääkis Kaari, et
enda tööalaga seotult tooks ta välja kindlasti tööjõu puuduse, mida võib eriti esile tuua palkade kiire suurenemine väljaspool sotsiaalsektorit.
🪄 Kõige enam iseloomustavad Kaarit sõnad:Julge, empaatiline, positiivne.
📘😴 Mõjusate teoste kohta sõnab Kaari, et esimesena tuleb meelde Matthew Walkeri raamat “Why we sleep”, mis räägib läbi teaduslike eksperimentide une olulisusest ja funktsioonidest ning on pannud ka teda ennast uneharjumusi muutma.