- 19/02/2021
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
ESTA tegi koostöös Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja; Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni; Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Seltsi; Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liidu; Õdede Liidu ja Õdede Liidu hooldustöötajate seltsinguga; Kogemusnõustajate Koja; Eesti Tegevusjuhendajate Liidu ja Eesti Asenduskodu Töötajate Liiduga pöördumise Eesti sotsiaalkaitseministrile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) pöördumine sotsiaalala töötajate töötasude, töötingimuste ning professionaalse arengu toetamise küsimuses
Sotsiaalvaldkonna töötajate keeruline olukord nii madala palgataseme, kui ka professionaalset tööd toetavate meetmete vähesuse (sh kvalifikatsiooni toetamine, supervisiooni kättesaadavus, vähene bürokraatia, hästitoimivad infosüsteemid jm) tõttu on olnud teada läbi kümnete aastate, kuid kahjuks ei ole valdkonna olukord märkimisväärselt paranenud.
COVID-19 kriis on omakorda võimendanud valdkonna kitsaskohti. Sotsiaalvaldkond sattus, eriti omavalitsuse tasandil, kus tekkis suurenev tööjõuvajadus, järsult suure surve alla, kus tuli kiirelt reageerida ja lahendusi leida. ESTA viis läbi oma liikmete hulgas küsitluse kriisiga seotud kitsaskohtade osas. Peamise murena toodi välja asendustöötajate leidmine. Hooldekodudel on keeruline leida pädevaid asendustöötajaid, kes oleksid valmis kriisiolukorras töötama, kui oma töötajaid ei ole või on neid ebapiisavalt. Hooldajad peavad vastama seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõutele, mistõttu ei saa puuduva hooldaja asemel tööle asuda ilma erialase ettevalmistuseta inimene. Sotsiaalvaldkonnas ei ole võimalik tööjõudu ümber organiseerida osakondade või teenuste sulgemisega, ära jätmisega, või kaugtööle suunamisega, nagu nt tervishoiusüsteemis. Sotsiaalvaldkonda tööjõu juurde leidmine on keeruline ka kriisivälisel ajal, selle põhjuseks on madal palgatase, lisaks füüsiliselt ja vaimselt raske töö.
Sotsiaalvaldkonna alarahastusele viitavad ka iga-aastased riigieelarve seletuskirjad samas reaalsed lahendused tulevad visalt.
Väljavõte 2021 riigieelarve seaduse seletuskirjast: … erinevalt teistest sihtgruppidest ei ole (sotsiaalala) palkade konkurentsivõime viimase 11 aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate, puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused, lastekodud, muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2019. aastal kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 11%, kuid keskmine brutokuupalk oli sealjuures 962 eurot. 2020. aastaks eraldati valitsuse otsusega sotsiaaltöötajatele lisaraha palgafondi 2,5%, mis arvestades Eesti keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumist võib aidata valdkonna praegust palgapositsiooni vähemasti säilitada.
ESTA analüüsis töötajate palgatingimusi koostöös valdkonna erialaliitudega, sh Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda; Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate Assotsiatsioon; Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts; Erihoolekandeteenuse Pakkujate Liit; Õdede Liit ja Õdede Liidu hooldustöötajate seltsing; Kogemusnõustajate Koda; Eesti Tegevusjuhendajate Liit ja Eesti Asenduskodu Töötajate Liit. Kaardistuse tulemusena selgus, et kõige suurem murekoht on hetkel hooldajate ja tegevusjuhendajate palgatasemed.
Tegevusjuhendajate palgad
Tegevusjuhendajate töötasu alammäär peaks olema 95% õendustöötaja töötasu alammäärast.
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas on kokkulepitud erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu, mis on planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta, et palk jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Sotsiaalministeeriumi soov on kasvatada töötasu 2020. aastal 20%, 2021. aastal 18% ja 2022. aastal 11%.
2021 riigieelarveseadus sellist palatõusu ette ei näe. Kuna tegevusjuhendajate palk sõltub otseselt erihoolekandeteenuse pearahast siis peaks palganõude tagamiseks olema juba 2021 aastal erihoolekandeteenuste pearaha 30-40% kõrgem. Seega ei ole näha, et kokkulepitud palgatasemeni jõutakse lubatud ajaraamis. Erihoolekandeteenust vahetult osutavate töötajate kvalifikatsioonile mitte vastav palk halvendab oluliselt teenuste kvaliteeti ja klientide heaolu.
Hooldustöötajate palgad
Hooldustöötajate töötasu alammäär peaks olema ühetaoline, nii töötamisel tervishoiu- kui hoolekandesektoris. Hetkel on aga palgad erinevad, sh hoolekandesektoris töötavate hooldustöötajate palgad ei ole tihti samal tasemel, kui tervishoiusektoris töötavate hooldustöötajate palgad.
Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu; Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu (EÕL) vahel sõlmitud kollektiivlepingu aastateks 2019 – 2020 alusel oli tervishoiusüsteemis töötavate hooldustöötajate töötasu alamäär alates 01.04.2020.a 5,00 eurot tunnis. Käimasolevate kollektiivlepingu läbirääkimiste raames on olnud Eesti Õdede Liidu ettepanek järgnev: kutsega hooldustöötajate töötasu alammäär 2021. aastal 6 eurot ja 2022. aastal 6,6 eurot. EÕL seisavad selle eest, et kutsega hooldajate palgatase oleks 5-15% kõrgem kui kutseta hooldustöötajatel. Hooldekodudes töötavate hooldajate palgatasemed sõltuvad konkreetsest tööandajast (erasektorist või kohalikest omavalitsustest) ning ühtsed töötasu alammäärad puuduvad.
Sotsiaalala töötajad kohalikes omavalitsustes
Muuhulgas juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi kodulehel olevate andmete põhjal on kohalikus omavalitsuses töötavate sotsiaalvaldkonna ametnike sarnaste palgatasemete vahel suured erinevused. Kuigi ESTA-l puuduvad piisavad statistilised andmed sotsiaaltöötajate piisavuse kohta kohalikes omavalitsustes, siis ESTA liikmete hulgas läbi viidud küsitluse alusel on välja toodud suurt töökoormust ning liigsest bürokraatiast tulenevat piiratud võimalusi teha vahetut klienditööd.
Lähtudes eeltoodust teeb ESTA koostöös sotsiaalvaldkonna teiste erialaliitudega järgnevad ettepanekud:
- tagada 2015. aasta määruses kokkulepitud erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu tõus aastaks 2022 95%-ni õendustöötajate töötasust, sh on ettepanek väärtustada kutsega tegevusjuhendajaid, tagada kutse olemasolul kõrgem palgatase.
- ühtlustada hooldustöötajate töötasu alammäärad tervishoiu- ja hoolekandesektoris, sh väärtustades kutsega hooldajaid.
- hinnata ja ühtlustada omavalitsuses töötavate sotsiaalvaldkonna töötajate töökoormused ning tagada erialase kõrgharidusega sotsiaaltöötajale vääriline palk sõltumata, millises kohalikus omavalitsuses inimene töötab.
- täpsustada ja reguleerida seaduse tasandil nõuded sotsiaaltöötajale (sotsiaaltöö alane kõrgharidus ja/või kutsetunnistus) ning regulaarsele enesetäiendamisel. Lisaks oleks mõistlik luua sotsiaalvaldkonna töötajate register.
- tagada sotsiaalvaldkonnas töötavatele inimestele vaimset tervist teotavate nõustamiste kättesaadavus. Tagada sotsiaalvaldkonna töötajatele võimalus regulaarseks supervisiooniks.
- tegeleda aktiivselt bürokraatia vähendamisega igapäevases sotsiaaltöös, sh infosüsteemide kiire ajakohastamise ning kasutajamugavuste tõstmisega.
- ESTA annab välja 6 sotsiaalvaldkonna kutset. Lisaks kutsete välja andmisele peame oluliseks riikliku sotsiaalala töötajate täiendõppe süsteemi välja töötamist.
SOTSIAALMINISTEERIUMI VASTUSKIRI
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
eswa@eswa.ee
Teie 16.02.2021 /
Meie 12.03.2021 nr 4.2-3/532-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Kairit Lindmäe
Oleme Teie pöördumisega tutvunud ja täname asjalike ning konstruktiivsete ettepanekute
eest.
Sotsiaalvaldkonna töö väärtustamine saab alguse nii töökeskkonnast kui ka töötingimustest.
Selleks, et sotsiaalvaldkonna töötajad saaksid teha oma tööd motiveeritult on töötasu kõrval
sama oluline ka see, et juhid toetaksid vajaduspõhiselt ja järjepidevalt oma töötajaid,
tagaksid süsteemse, kompetentse koondava ja kvaliteetse töökorralduse. Igal teenuste
osutamise tasandil tuleb kasutada inimressurssi efektiivselt ning ootused töötajale peavad
olema vastavuses spetsialisti ametiga.
Eelnev aga ei tähenda, et sotsiaalvaldkonna töö väärtustamiseks ja heade töötajate
leidmiseks ei peaks kaaluma ühtlustatud palgataseme loomist või töötasu alammäära
kehtestamist. Teame, et palkade erinevus võib kohalike omavalitsuste lõikes ulatuda ca 1000
euroni.
Tegevusjuhendajate töötasu küsimused on meile teada ning tegemist on valdkonnaga,
millele oleme iga-aastaselt riigieelarvest vahendeid juurde taotlenud.
Erihoolekandeteenuste maksimaalset maksumust on tõstetud regulaarselt. Üldjuhul on
jäänud teenuse hindade kasv aastas 5–7% piiresse. Teenuste maksimaalsete maksumuste
tõstmise juures on meie fookus olnud alati tegevusjuhendajate palgatõusu võimaldamisel.
Mitte vähem oluliseks peame piisaval arvul töötajate kohalolu, et tagada teenuste kvaliteet.
2018. aastal võeti sihiks tõsta erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu perioodil 2019-
2022 järk-järgult nii, et töötasu jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. See
tähendanuks näiteks 2020. aastal 20% palgatõusu, kuid plaan ei ole kahjuks realiseerunud.
Erihoolekande eelarve on kasvanud viimase 10 aastaga 14,5 miljonilt eurolt ca 38 miljoni
euroni, kuid seoses teenuse osutamise uute viisidega (väikesed teenuseüksused,
perelaadne elukorraldus) on kasvanud ka reaalsed kulud ja teenuste hindade tõus ei ole
jõudnud soovitud tasemeni. Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud erihoolekandeteenuste
kulumudeli, mille koostamise aluseks oli õigusaktides teenustele kehtestatud nõuded,
teenuste/toodete keskmised turuhinnad ja erihoolekandeteenust osutavate asutuste antud
sisend. Teenusehindade tõstmisel lähtutakse kulumudeli põhisest proportsioonist.
Ka sel aastal taotleme eelkõige tegevusjuhendaja palkade tõstmise eesmärgil olemasolevale
baasrahastusele lisa.
Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitame, et kuigi meil ei ole võimalik Teie poolt tõstatatud
erinevatele probleemidele kiireid lahendusi pakkuda, on sotsiaalvaldkonna tööjõuga seotud
teemad meie suurema tähelepanu all. Lisaks sellele, et sotsiaalvaldkonna tööjõuga seotud
küsimused saavad kajastatud Heaolu arengukavas aastateks 2023-2030, oleme 2022. aastal 2
esitamas ka Vabariigi Valitsusele omapoolseid ettepanekuid, kuidas vältida
sotsiaalvaldkonna tööjõu kriisi. Viimase puhul teeme tihedat koostööd ka Kutsekojaga, kus
koostatakse 2021.aasta jooksul sotsiaaltöö valdkonna tööjõu ja oskuste vajaduste uuring,
mille tulemusi saame kasutada olulise sisendina valdkonna tööjõu teemadele lahenduste
planeerimisel ja pakkumisel. Kaasame ESTA esindajad kindlasti ka Heaolu arengukava
koostamise arutelude juurde, mis toimuvad 2021.aasta jooksul ja Vabariigi Valitsusele
esitatavate ettepanekute koostamise arutelude juurde, mis toimuvad 2021 viimases
kvartalis.
Igapäevases väljakutseterohkes ja emotsionaalselt keerulisel ametikohal on oluline, et säiliks
sotsiaalala valdkonna töötaja töömotivatsioon- ja rõõm, tööalane juhendamine ja toetus.
Täname, et seisate sotsiaalala töötajate väärtustamise ja õiglase palga eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Sikk
Hoolekande osakonna juhataja
/*Lisaadressaadid:
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Maarja Krais-Leosk 6269 228
Maarja.Krais-Leosk@sm.e