ESTA Lääne piirkonna teemapäeva kokkuvõte: „Kellel on õigus? – mida saab teha taastav õigus sotsiaalvaldkonnas“

ESTA Lääne piirkonna teemapäeva kokkuvõte: „Kellel on õigus? – mida saab teha taastav õigus sotsiaalvaldkonnas“

14.mail 2024 toimus Pärnu kogukonna keskuses, Raeküla Vanakooli Keskuses, ESTA Lääne piirkonna  teemapäev „KELLEL ON ÕIGUS? – mida saab teha taastav õigus sotsiaalvaldkonnas”.

Teemapäev tõi kokku 35 inimest erinevatest valdkondadest –  nii kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajaid, kriminaalhooldusametnikke, hariduse tugiteenuste ja sotsiaalteenuste osutajaid kui ka riigi tasandil sotsiaalkaitse korraldajaid.

Taastava õiguse põhimõtteid tutvustasid taastava õiguse konfliktivahendajad ja koolitajad Kai Kunimägi ja Margarita Ingel.  Sotsiaalvaldkonna töötajatele oli hea ära tundmine, et taastav õigus tugineb sotsiaalvaldkonna tööeetikast pärinevatele väärtustele –  inimväärikus, austus, empaatia, hoolivus, sotsiaalne õiglus, võrdsus, iseseisvus ja eneseotsustusõigus.

Peale teooria kuulamist, kaasati osalejad aktiivsetesse grupitöödesse. Oma laudkonnaga sai arutada kuuldust tekkinud mõtteid ja tundeid ning kuidas taastava õiguse põhimõtteid oma töövaldkonnas või organisatsioonis saaks rakendada.  Arutelud tõid kaasa loovaid mõtteid ja lennukaid ideid. Sagedaseim mõte oli, et oma organisatsioonis taastava õiguse põhimõtete rakendamisel paraneb ametialane suhtluskliima ja tekib tööõnn.

Joel Markus Antson, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse taastava õiguse projektijuht, andis lühikese ülevaate taastava õiguse käekäigust riigis. Selgemaks said mõisted  „taastav mõtteviis”, „taastav õigus” ja „taastavad meetodid”. Eestis on juba enne 2000-aastaid alanud muutuste teekond, mis on nüüdseks formuleerunud taastava õiguse kontseptsiooniks, hõlmates mitmeid valdkondi, sh sotsiaalhoolekannet.  Eesmärgiks on panna alus hoiakute muutmisele: karistus üksi ei muuda käitumist, püsiva muutuse loob aus ja avatud dialoog osapoolte vahel.

Paneeldiskussioonis jagasid oma kogemusi taastava õiguse põhimõtete rakendamisest Jaanika Hein (Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja),  Daisi Lorents (Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse perekodu perevanem), Anneli Kaljur (Põhja-Pärnumaa sotsiaalosakonna juhataja).

Sotsiaaltöös oleme sageli inimeste kõrval, kellel on  olnud keeruline tulla toime oma eluraskustega ja mõnigi kord on see toonud kaasa ühiskonnas kokku lepitud reeglite rikkumise.

Nii sotsiaaltöös kui taastava õiguse mudeli rakendamisel on olulised põhimõtted:

  • Igaühel meist on oma lugu, inimene on oma elu ekspert
  • Kui meie  vajadused on kaetud, siis toimime kõige paremini
  • Meie mõtted mõjutavad meie tundeid ja tunded mõjutavad meie käitumist
  • Mida me ütleme ja teeme, see mõjutab teisi inimesi meie ümber
  • Need inimesed, kes on sündmustest enim mõjutatud, on ka need, kes suudavad leida parima viisi edasiminekuks

Teemapäeval sai arutatud ka olukordade üle, kuidas me hoolekandeasutustes reegleid ja kodukordasid loome. Kõlama jäid ka mõtted, et läbi  koosloome, kõikide osapoolte kaasamise, avatud dialoogi ja ühiste võrgustike tegevustena saab leida parimaid lahendusi olukordade muutmiseks ja parendamiseks.

Olles aitajad, oleme peale töö eelkõige oma eluloo loojad, isiklike kogukondade liikmed, kus kanname edasi oma elukutse ja oma isiklikke väärtuseid ning hoiakuid. Igaüks meist saab oma igapäevaelus ja -töös rakendada taastava õiguse põhimõtteid. Ühise sõnumina jäi kõlama ka mõte, et iga aitaja jaoks on oluline olla teadlik oma vajadustest, tegeleda enesehoiu ja -hoolega, et ise parimal viisil oma tööelus toimida.

 

 

 

 

 

 

 

Kokkuvõtte kirjutas Katrin Tsuiman