ESTA sotsiaalnõunik Liis Koppel: väärtustades sotsiaaltööd

Liis Koppel. Foto: erakogu.
Liis Koppel. Foto: erakogu.

Sotsiaalala töötaja on inimene, kes seisab hea nende eest, kes vajavad abi ja tuge. Samas peaks olema suur rõhk ennetusel. Kahjuks ei jõua spetsialistid sellega väga palju tegeleda. Nagu töötajad ise ütlevad, käib suurem osa ajast tulekahju kustutamine, põhjusel, et tööd on palju aga tööd tegevaid inimesi vähe. Sotsiaalvaldkond on väga lai ja mitmetahuline vajades spetsialiste, kes oskavad olla ühekorraga hoolivad abistajad ning näha ka suuremat pilti, et ennetada probleeme.  

OSKA raport ütleb, et 2020 aastal oli sotsiaalvaldkonnas põhitööga hõivatud umbes 16 100 inimest, 2030 aastaks kasvab hõivatute arv 3000 võrra. Enim lisandub hooldustöötajaid, arvu poolest järgnevad tegevusjuhendajad ning sotsiaaltöötajad ja nõustajad.1 

Igal aastal vajaks valdkond juurde ligi 900 valdkonna tasemeõppe lõpetanut. 2030 aasta lõpuks oleks neid kokku vaja ligikaudu 9000. Kõige suurema osa neist moodustab vajadus tasemeõppe lõpetanud hooldustöötajate järele. Lisaks on valdkonna põhikutsealade kogu tööjõuvajadus märksa suurem kui vajadus koolilõpetajate järele. 2030 aastaks vajaksid tööandjad juurde üle 20 000 töötaja. Kõige rohkem on prognoosiperioodil juurde vaja hooldustöötajaid, järgnevad  sotsiaaltöötajad ja nõustajad ning tegevusjuhendajad. 1

Valdkonnas töötavad inimesed teavad, milline on olukord sotsiaalvaldkonna töös, milline on koormus, millised rõõmud ja millised mured. Millised lahendused toimivad hästi ja millised vajavad parendamist. Hea meelega jagaksin sotsiaalala töötajate väljakutseid praegusel hetkel ja viimaste aastate sündmuste valguses.  

Seoses maksude tõusuga väheneb inimeste toimetulek, ilmselt on ees ootamas keerulised ajad, mis tekitavad ka sotsiaalvaldkonna töötajatele koormust juurde. Juba 14.08.2022 kirjutas Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Irbus, et energiakriisi ja sõja tagajärjel on toiduabisaajate arv kahekordistunud. 2  30.11.2023 Maahele artiklis on toodud, et tänavu on tööpakkumiste arv oluliselt väiksem kui kahel eelneval aastal ja töötukassa prognooside kohaselt jõuab töötute arv tippu – 57 000ni – uue aasta esimeses kvartalis.3  Viimased aastad näitavad selgelt, et inimesed vajavad abi ja tuge, et praeguse maksukoormusega toime tulla. Eelneva valguses võib öelda, et valdkonna spetsialistide koormus võib veelgi kasvada toetust vajavate inimeste arvelt. 

Võiks küsida, kuhu veel? Seda põhjusel, et valdkonna spetsialistid on ülekoormatud. Tihti võtavad valdkonna töötajad enda pere ja lähedaste arvelt aja teiste toetamiseks. Siinkohal on oluline märkida, et seesugune tööaja korraldus ei tohiks olla kindlasti tava, pigem ikkagi erand. Oluline on neid töötajaid märgata, väärtustada ja tunnustada. Teinekord on oluline minna kolleegi juurde ja öelda, aitab nüüd küll, lähme koju. Kolleegi tugi on sotsiaaltöös äärmiselt oluline.  

Eesti ja ülejäänud maailm on viimastel aastatel silmitsi seisnud mitmete väljakutsetega. See kõik algas COVID-19 kriisiga, mis sundis sotsiaalvaldkonna töötajaid kohandama oma tööviise. 

COVID kriisi alguses on Sotsiaalministeerium 03.04.2020 enda pressiteates märkinud, et sotsiaalvaldkonnas on tehtud hulgaliselt ennetavaid tegevusi ning ollakse valmis inimesi kriisiga toimetulekul abistama. Märgitakse, et kriisiolukorras on oluline tähtsamate sotsiaalteenuste jätkumine ning sotsiaalsektori töötajate võimestamine.4 Eelnev näitab, et sotsiaalala töötajal on ühiskonnas suur roll ja ta on valmis panustama inimeste heaolusse mistahes olukorras.  

OSKA raportis toodi välja, et kriisi esimese laine ajal suurenes sotsiaalvaldkonna töötajate koormus hüppeliselt, kuid töötajate arv mitte. Pigem oli oht, et keegi jääb haigeks ning see suurendab teiste koormust veelgi. 5 Kahjuks on töötajate ülekoormus sotsiaalvaldkonnas tava, aga nii see kindlasti olema ei peaks. Me ei tohi jätta nii suurt vastutust ühe väikse ja ülekoormatud inimgrupi kanda. Vastutust tuleb jagada või gruppi suurendada, vastasel juhul ei jää meil üldse abistajaid.  

Sotsiaalala töötajad vääriksid tunnustust, sest nad leidsid COVID-kriisi keerulises olukorras nutikaid lahendusi ja proovisid olemasolevate ressurssidega toime tulla – see on tõesti suur saavutus. Inimene hakkab kriisis tegutsema, mugavustsoonis olles ei pruugi muutusi tekkida. Seega võib ühelt poolt kriisile ka aitäh öelda. Valdkonnal oli võimalus töömeetodid üle vaadata ning võtta igapäevasesse tegevusse midagi kasulikku kaasa. Kindlasti ei soovi ma öelda, et COVID-kriis tõi ainult head, seda mitte. See mõjutas väga paljusid töötajaid, nende tervist, peresid, teenust saavaid inimesi.  

COVID-kriisile järgnes energiakriis, millega toimetulekul oli jällegi sotsiaalala töötajatel oluline roll. Inimeste toimetulek vähenes ja toetuse saajate hulk suurenes, mistõttu oli ka valdkonnas töötavatelt inimestelt taaskord tarvis suuremat panust.  

Tervisetasku taskuhäälingus viitas ESTA liige, et energiahüvitiste maksmise käigus läksid tema töötunnid ka öötundidesse, harvad ei olnud juhused, kus kõnesid pidi tegema kell üheksa õhtul, et saada taotluse kohta lisainfot. Ohverdama pidi enda isiklikku aega, sh pere arvelt. Paljud inimesed olid hämmingus, samas ka tänulikud, et töötajad panustavad sellesse, et kõik abivajajad inimesed enda toetuse kätte saaksid. Oli ka neid, kes ei mõistnud, milline töökoormus oli tegelikult sotsiaalala töötajatel ning oldi pahane, et toetusi ei saanud piisava kiirusega.6  

Samaaegselt energiakriisiga saabus Eestisse suur hulk sõjapõgenikke. Sotsiaaltöötajad mängisid nende toetamisel olulist rolli. Nad aitasid dokumentide vormistamisel, -leida elamiskohti ning tegelesid laste kooli- ja lasteaiakohtade taotlustega jms. Kastre vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja on Sotsiaaltöö ajakirjale 14.04.2022 öelnud, et kriisi ajal oskame sotsiaaltöötajatena vägagi hästi võtta kasutusele valgusfoori põhimõtte: teeme esmajärjekorras ajakriitilised asjad ja lükkame mõneks ajaks kõrvale muud igapäevased tööülesanded.7  

Edasi lükatud tööd ei kao kuhugi, need tuleb ikkagi ühel hetkel ära teha. Sotsiaalala töötaja ei saa öelda, et ta ei tee enda tööd. Vastasel juhul jääb hooldust vajav inimene abita, ilma enda põhiõigusest inimväärsele elule, abivajaja ilma toetusest või teenusest. Sotsiaalala töötaja peab olema inimesele olemas. Mõelgem eelnevale, panus, mida spetsialist annab, on väga suure väärtusega. Lisaks kriisisituatsioonidele on spetsialistidel ka enda igapäevane töö ja ülesanded, mida teha. Sotsiaalspekter on niivõrd lai, omavalituse sotsiaaltöötajad, kes tegelevad toetuste ja teenustega, valdkonna arendamisega. Lastekaitsespetsialistid, kes tegelevad vanematevaheliste vaidlustega, noorte suitsidaalsusega, abivajavate noortega jne. Tihtipeale ei jää ennetustegevusteks üldse aega, kuigi ka see on väga oluline. Tegevusjuhendajad, tugiisikud, isiklikud abistajad, hooldajad, nõustajad, kes toetavad inimest rohujuuretasandil. Rehabilitatsiooni, erihoolekande ja üldhoolduse asutused, kes samuti osutavad inimesele teenust rohujuuretasandil. Nemad peavad olema inimese jaoks olemas. Neid töötajaid tuleb tunnustada.  

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon korraldab igal aastal märtsikuus tunnustusüritust valdkonna töötajatele. Valdkonna spetsialist ootab ka avalikkuse poolt tunnustust. Kahjuks kajastatakse sotsiaalvaldkonda enamasti negatiivsetes toonides. Kui küsida inimeselt, kes ei ole valdkonnaga kursis, mis sa sotsiaalvaldkonnast tead, siis esimese asjana meenuvad siiski negatiivsed lood. Sellest on äärmiselt kahju, sest valdkonnas on ka väga palju head. Meie valdkonna töötajatena saame ka ise selles osas palju ära teha, rääkides üldsusele töös ettetulevatest toredatest ja edukatsest asjadest. Näiteks tänulike inimeste tagasiside. Lastekaitsespetsialistile tänu avaldanud endine abivajav laps, kes on nüüd täiskasvanu ja enda eluga heas kohas. Tänu pakutavatele teenustele abi saanud inimene, kes on avaldanud siirast tänu omavalitsusele, kes on võimaldanud teenuseid, mis toetavad igapäevast toimetulekut. Vanemate siirad tänud erihoolekandeteenuste osutajatele, kes teevad tänuväärset tööd. Laste tänu üldhooldusteenuse pakkujatele, kes võimaldavad nende vanematel veeta väärikalt vanaduspäevad. Seda nimekirja võiks jätkata, mõnikord peame ka ise töötajatena märkama neid positiivseid asju.  

Praegusel hetkel on päevakorras õpetajate töö hindamine, tasu ja sellesse panustamine. Õpetaja palga kehtiv alammäär on hetkel 1749 eurot.8 Õpetajate amet on väga oluline, samas ka keeruline ja sellele tuleb tähelepanu pöörata. 28.11.2023 saates Impulss ütles Jürgen Ligi, et kolmveerand inimestest teenib vähem kui keskmine õpetaja. Keskmine sotsiaalala töötaja kuulub sinna kolmveerand protsendi hulka. Seetõttu tahaksime tähelepanu juhtida ka sotsiaalala töötajate heaolule. Koduhooldustöötaja keskmine palk on Statistikaameti andmetel 981 eurot, hooldustöötajal 1436 eurot, sotsiaaltöö keskastme spetsialistil 1483 eurot, sotsiaaltöötajal ja nõustajal 1767 eurot. Sotsiaalala töötajad teevad samuti tänuväärset ja keerulist tööd. Nagu alguses mainitud, siis just hooldustöötajaid meil kõige enam juurde vaja ongi, seetõttu peaks mõtlema mil viisil neid motiveerida tööd jätkama.  

Oluline on aru saada, et sotsiaalala töötaja peab saama enda töö eest väärilist ja motiveerivat tasu. Vastasel juhul jääme ka praegu turul olevatest tublidest töötajatest ilma. Olukord on keeruline ja läheb veel keerulisemaks. Sotsiaalvaldkonnaspetsialist ei peaks tegema mitut tööd, et elamisväärselt toime tulla. Kui töötaja isegi sooviks lisatöö võtta, siis ei ole see alati võimalik, sest koormus on tihti väga suur. Et töö saaks tehtud, teevad töötajad tihti lisatunde nende eest tasu saamata. Selle üle tasuks mõelda.  

Ehk peaksid ka sotsiaalala töötajad kõvemat häält tegema? Kas kõvema häälega hüüdja saab õigluse ja väärilise tasu!? 

Kasutatud allikad: 

[1]https://oska.kutsekoda.ee/wpcontent/uploads/2017/01/OSKA_sotsiaaltoo_uuringuaruanne_terviktekst_2021.pdf 

[2] https://epl.delfi.ee/artikkel/120049614/energiakriisi-ja-soja-tagajarjel-on-toiduabisaajate-arv-kahekordistunud

[3] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120251228/seis-tooturul-on-nukker-tootuid-on-13-korda-rohkem-kui-vabu-tookohti

[4] https://sm.ee/uudised/omavalitsuste-sotsiaaltootajad-tostnud-valmisolekut-kriisiga-toimetulekuks

[5] https://oska.kutsekoda.ee/covid-19-mojust-sotsiaaltoo-valdkonna-toojou-ja-oskuste-vajadusele/

[6] (2) TerviseTasku #41 ESTA ühiselt sotsiaalvaldkonna heaks – YouTube 

[7] Sotsiaaltöötajatel on sõjapõgenike abistamisel käed-jalad tööd täis | Tervise Arengu Instituut (tai.ee) 

[8] https://www.riigiteataja.ee/akt/117122022020