- 14/08/2024
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
Peale artikli „Omavalitsuste omavoli: KOV võib eestkostjana lapsed oma äranägemise järgi lastekodusse saata“ ilmumist saatis ESTA 31. juulil 2024 Delfi artiklile vastuse. Hoolimata korduvatest pöördumistest, ei ole AS Delfi Meedia toimetus vastanud ega vastust avaldanud. Seetõttu avaldame vastuse sisu oma kodulehel.
23.07.2024 ilmus Delfis artikkel, kus käsitleti kohalike omavalitsuste (KOV) võimalikku rollikonflikti eestkostja ja teenuste pakkujana. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) on vabatahtlik ühendus, mis koondab sotsiaaltööga seotud ja seda väärtustavaid inimesi. Meie eesmärk on edendada sotsiaalset heaolu, sotsiaaltööd ja selle kultuuri ning kujundada sotsiaalpoliitikat. Ühtlasi esindame ja kaitseme sotsiaaltöö kutsealaseid huve. Seetõttu peame vajalikuks eelnevalt viidatud artikli sisu osas juhtida tähelepanu kitsaskohtadele, mis on eksitavad ning tekitavad sotsiaalvaldkonna mainele kahju. On oluline, et sotsiaalvaldkonda käsitlevad artiklid esitaksid täpset ja erapooletut teavet, kaasates mitmeid osapooli, et vältida eksitava mulje jätmist ja abivajajate hirmutamist. ESTA on valmis osalema valdkonna aruteludes ja pakkuma oma ekspertteadmisi, et tagada sotsiaalvaldkonna kajastamise usaldusväärsus.
Sotsiaaltöötajad lähtuvad oma tööd tehes eelkõige sotsiaaltöö eetikast ja Sotsiaalhoolekandeseadusest ning muudest seadustest, kus on reguleeritud sotsiaalhoolekande põhimõtted – konkreetse abi vajaja vajadused, abi tõhusus, isiku nõusolek, tulemuslikkus ja isiku suutlikkus korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Kui omavalitsus määratakse eestkostjaks, on tema kohustus korraldada ja leida inimesele sobilikud teenused ja toetused, mis toetavad tema toimetulekut. KOV-i eestkoste töö osas korraldab järelevalvet kohus, mis üha enam süveneb juhtumikorralduse sisusse. Kui inimese toimetulek koduses keskkonnas koos toetavate teenustega on raskendatud, võib taotleda erihoolekande- või üldhooldusteenust. Nende teenuste üle teostab kontrolli Sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Artiklis väideti, et KOV-idel on eestkostjatena vaba voli suunata lapsi lastekodusse või puudega inimesi ööpäevaringset hooldusteenust vajavatesse asutustesse. Selgitame kuidas eestkostet määratakse. Eestkoste määrab kohus, tuginedes põhjalikele kaalutlustele ja tõenditele, et tagada isiku huvide parim kaitse, seega on kohus see, kes on otsustaja rollis. Peame vajalikuks täpsemalt selgitada, et eestkoste seadmiseks peab kohus saama avalduse. Selle võib esitada huvitatud isik (näiteks pereliige) või kohalik omavalitsus. Seejärel suunab kohus isiku tervisliku seisundi hindamiseks ekspertiisi, kus arst kohtub isikuga ja annab oma arvamuse. Lisaks kohtub kohtunik isikuga, et veenduda eestkoste vajalikkuses. Tuginedes ekspertiisi tulemustele ja kohtumistele, teeb kohus otsuse eestkoste määramise kohta. Kui otsus on positiivne, määratakse isikule eestkostja. Kelle ülesandeks on hoolitseda isiku varaliste ja isiklike huvide eest, korraldada vajalikke teenuseid ja toetusi ning tagada isiku heaolu. Eestkostet saab taotleda nii alaealistele kui täisealistele, kes ei suuda oma elu iseseisvalt korraldada. Eestkoste määramise protsess on selgelt reguleeritud perekonnaseadusega.
Kui KOV-ile määratakse eestkostja roll, peab ta tegutsema eestkostetava huvides, tagades vajalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse. KOV-i sotsiaaltöötajad teevad oma parima olemasolevate ressurssidega, et tagada eestkostetavate heaolu. Sotsiaaltöös tervikuna on põhimõte, et enne kliendi teenusele suunamist tehakse teenusvajaduse hindamine ja seejärel otsustatakse milline konkreetne teenus on inimese toimetulekut toetav. Kui isiku toimetulek koduses keskkonnas ei ole enam võimalik saab eestkostja korraldada kliendile ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet pakkuva teenuse.
Oluline on siiski rõhutada, et lähedastel on alati võimalus eestkostja rolli täita. Kui lähedane loobub või ei ole valmis eestkostjaks hakkama, määratakse antud kohustus kohtu poolt omavalitusele.
Artiklis esitatud väited üldistavad üksikjuhtumeid kogu sotsiaaltöö valdkonnale, tekitades teenuse saajates põhjendamatuid hirme ja kahtlusi, justkui tehakse otsuseid enda suva järgi ja seda kõigis omavalitustes.
ESTA küsis KOV spetsialistilt arvamust ilmunud artikli kohta ja selles toodi välja, et samal päeval artikli ilmumisega pöördus KOV-i klient, kes väljendas kahtlusi KOV-i võimekuses tema huvide eest seista. See juhtum illustreerib, kuidas üksikjuhtumeid üldistatakse kogu sotsiaaltöö valdkonnale, tekitades asjatuid hirme ja segadust.
Artiklis avaldati kahtlust ka laste eestkoste korralduse korrektsuse üle. Kui omavalitsus määratakse alaealise lapse eestkostjaks, on tema esmaseks kohustuseks alati lähtuda lapse huvidest. Lapse suunamisel hooldusperesse on vajalik koostöö mõlema osapoole vahel. Lapsele osutatavad teenused põhinevad põhjalikul abivajaduse hindamisel ja seadus sätestab, et kõik otsused peavad eelistama lapse huve. Hoolduspere peab samuti lähtuma lapse parimatest huvidest. Lapse üleviimine ühelt asendushoolduse vormilt teisele ei ole kergekäeline otsus, see peab olema kaalutletud. Lisaks on võimalik kaasata Sotsiaalkindlustusametist keeruliste lugude puhul nõustaja, kes lähtub samuti lapse huvidest ning nõustab KOV-i sellest lähtuvalt.
Praegu pakub väljakutseid hooldusperede ettevalmistus. Kuigi pered läbivad PRIDE-programmi ja saavad positiivse hinnangu, esineb olukordi, kus nad ei ole reaalselt valmis lapse perre tulekuks. SKA projekt pakub peredele toetust, kuid see on piiratud mahuga ja perede vastuvõtlikkus pakutavale abile on erinev. Kui hoolduspere leiab, et omavalitsus ei ole lapse huvide eest piisavalt seisnud, on neil õigus pöörduda SKA või kohtu poole. Menetluse alustamisel määratakse lapsele riigi poolt advokaat, kes kaitseb tema huve.
Positiivne on, et artikkel suurendab teadlikkust lugejate seas oma õiguste kaitsmise osas eestkoste korraldamisel. Samas julgustame esmalt püüdma lahendada eriarvamusi ja probleeme osapoolte omavahelise suhtluse kaudu. Kui see ei anna tulemusi, soovitame alles seejärel kaaluda kohtu poole pöördumist.
Oluline on, et ajakirjanduses käsitletavad lood oleksid hästi läbi uuritud ja tasakaalustatud, kaasates kõik olulised osapooled, et vältida väärarusaamade ja usaldamatuse tekitamist sotsiaalvaldkonna suhtes. ESTA esindab sotsiaalvaldkonna töötajate huve ja peab oluliseks antud teemal sõna võtta. Meie eesmärk on selgitada, et sotsiaalvaldkonna töötajad tegutsevad üldjuhul vastutustundlikult ja kooskõlas seadustega, tagades abivajajate huvide kaitse.
Soovitame tulevikus kaasata sarnaste artiklite koostamisse erinevaid osapooli ja kajastada teemasid erapooletult, et vältida väärarusaamade levikut ning tagada valdkonna usaldusväärsus.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon