Hooldustöötaja-hooliv professionaal (J. Luus 2019)

Neli aastat tagasi, aastal 2015 lisati sotsiaalhoolekande seadusesse  täiendus, mis kütab kirgi niigi vaevaliselt arenevas hoolekandesüsteemis. Teemaks on 1. jaanuaril 2020 jõustuv üldhooldusteenuse ehk hooldekoduteenuse osutajatele kehtima hakkav hooldustöötajate kvalifikatsiooninõue.

Kuid mida see nõue endas sisaldab, et meid väidetavalt ähvardab  massiline hooldekodude sulgemine? Põhimõtteline nõue on, et hooldustöötajad saaksid esmased elementaarsed tööks vajalikud koolitused. Hooldustöötaja, tase 3, kutse eeldab 78 tundi koolitusi viimase kümne aasta jooksul. Võiks ju eeldada, et asutus on võimaldanud hooldustöötajale 7,8 tundi koolitusi aastas. Seadusepügal ei kohusta igal juhul taotlema hooldustöötaja kutset. Võimalus on läbida täiendkoolituse õppekava, mis on erinevate koolitusfirmade poolt kenasti kättesaadav ca 80 tundi pikk, võimalusega saada rahastatud Eesti Töötukassa kaudu. Töötukassa toetab koolitusi, mis on vajalikud inimeste töötamise jätkamiseks.

Hooldustöötaja vajab mitmekülgseid teadmisi hügieenist, esmaabist, ergonoomikast, tänapäevastest hooldusvõtetest, motiveerivast suhtlemisest jne.

Me kõik eeldame, et hoolekandes töötavad head inimesed. Hooldustöös on väga olulisel kohal töötaja isikuomadused. Hooldustööks vajalike eelduste (isikuomaduste) puudumisel on koolitusel oluline roll õpetada neid puudusi teadlikult kompenseerima. Hooldustöötajate kõrge töökoormus sunnib aega ratsionaalselt planeerima, mis jätab vähem aega inimlikuks suhtlemiseks ja seetõttu võib mõjuda halvasti klientide emotsionaalsele rahulolule. Koolitatud töötaja oskab tähele panna ja suunata ärevuses või suhtlemisprobleemidega klienti ja ennetada võimalike konfliktsituatsioonide teket. Rääkimata enesesäästlikust hooldamisest, mis on valdavalt õpitav just koolitustel, mis on oluline nii hooldustöötajale kui ka tööandjale. Kõigi ühine eelmärk peaks olema teenuse kvaliteedi tõstmine, mis saab toimuda suures osas läbi töötajate kvalifikatsiooni tõstmise. Hoolduse kvaliteedi loovad esmatasandi töötajad, hoolivad professionaalid.

Koduteenusel on Eestis arenguruumi, kuid asutushoolekande hooldustöötajate kvalifikatsiooninõuded on motiveerivaks eeskujuks nõuete kehtestamisele ka avahoolekandes töötavatele hooldustöötajatele.