Kelli Ilisson: “Kas me siis upume või ikkagi õpime?”

2.-3. novembril kogunesid sotsiaalala praktikud Radisson Blu Olümpia konverentsikeskusse, et mõtiskleda selle üle, millist mõju on viimaste aastate kriisid meile avaldanud. ESTA juhatuse liige Kelli Ilisson jagab meiega oma mõtteid, mis tema jaoks konverentsilt kõlama jäid.

Esimesel konverentsi päeval jäid Ilissonile peamiste märksõnadena kõrvu enesehoid ning kogukonna kaasamine. Kõik kriisid on selgelt näidanud, et ressurssidest nagu aeg, raha ja inimesed on alati puudu. Seetõttu peame esmalt õppima kandma hoolt iseenda eest ning samal ajal ressursse võimalikult palju suurendama ehk kaasama kõiki, kellel on selleks valmisolek. “Paraku on nõnda, et sotsiaalvaldkonna töötajad kipuvad ennast ohverdavalt ära unustama, et enesehool on kõige alus. Tegelikkuses tuleb aga meeles pidada, et vaid enesehoidu praktiseeriv inimene saab toeks olla kellegile teisele,” rääkis Ilisson.

Järjepideva enesehoiuga sarnane loogika kehtib ka kogukondade kaasamise puhul. “Igast ettekandest ja töötoast kerkis selgelt esile, et kogukond ja vabatahtlikud on kriisis hindamatu väärtusega ressurss,”sõnas Ilisson. Ta jätkas selgitades, et inimestevaheline usaldus ja ühine arusaam luuakse ajaga, mistõttu on toimivad ja võimestatud kogukonnad kriiside lahendamisel võtmetähtsusega.

Teine päev tuletas meile veelkord meelde, et iga kriis muudab ühiskonda ning tänases maailmas võib ainsaks kindlaks asjaks pidada muutuseid. Kriisid toovad endaga alati kaasa palju teadmatust ning see on kõige tugevam psühholoogiline relv. Näiteks sõja mõju vaimsele tervisele on laastav ning toob endaga kaasa põlvkondadeülesed traumad.

Lisaks sellele vindub meil endal ühiskonnas pidevalt vaimse tervise kriis, millele õnneks üha enam tähelepanu pööratakse. “Vaimne tervis, jätkusuutlikus ja säilenõtkus on need sõnad, mis minu jaoks kõige enam kõlama jäid,” võttis Ilisson lühidalt kokku teise päeva. Oluliste tähelepanekutena lisas Ilisson veel, et igas olukorras peab inimesel säilima tema väärikus, vaimne tervis vajab pidevalt hoolt ja säilenõtkus on arendatav oskus.

Kahepäevase konverentsi lõpuks keerles ilmselt pea kõigi peas küsimus, et kas me siis upume või ikkagi õpime?Ettekannetele ja aruteludele tagasivaatavalt ütleb Ilisson, et usub, et oleme õppinud. “Usun, et korraks uppuda on täiesti lubatud, ent inimkonna ja inimsestena on meile sisse kodeeritud säilenõtkus, mis ei luba meil päriselt uppuda, vaid tõstab pinnale tagasi,” sõnas Ilisson. Ta lisas, et kriisid, olgu need siis ühiskonnas või indiviidi tasandil on alati hea alus arenguhüppeks.

Vaata konverentsi galeriid siit.