Kesk piirkonna teemapäeva “Enesehoid ja enesehoiu praktikad” kokkuvõte ja järelevaatamise link

ESTA Kesk piirkond korraldas 27.05.2024 teemapäeva “ENESEHOID JA ENESEHOIU PRAKTIKAD”. Teemapäeva läbiviijaks oli Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsi liige, analüütiline psühhoterapeut (väljaõppes) Diana Paulberg ning kõrvalt abistas arutleda ja küsimusi esitada ESTA Kesk piirkonna juhatuse liige Kaili Käesel-Maastik. Taustajõuna oli abiks ESTA projektijuht Marianne-Elisabeth Agu, kes võttis osalejad teemapäevale vastu.

Teemapäeval käsitleti:

• Mis on enesehoid ning enesehoiu vajalikkus abistavate elukutsete puhul;
• Arusaamad enesehoiust (hoiakud, uskumused, tõekspidamised jms) ning vastutus isiklikul ja organisatsiooni tasandil;
• Milliseid enesehoiupraktikaid rakendada tööl ja tööjärgselt;
• Enesehoid kui tööstressi, läbipõlemist või muid vaimse tervise probleeme ennetav tegevus.
• Tänapäeval käsitletakse enesehoidu kui tervist ja üldist heaolu toetavat tegevust isikliku ja organisatsiooni tasandil. Viis enesehoiu valdkonda on: füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne, vaimne ja professionaalne enesehoid. Oluline on rakendada enesehoiu meetmeid järjepidevalt ning kasvatada enesedistsipliini, kuna enesehoiu praktikad aitavad vähendada stressi, hoida tasakaalu töö- ja puhkeaja vahel ning vältida läbipõlemist.
• Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeks rõhutab samuti enesehoiu tähtsust.
• Sotsiaaltöö väljaõppes lasub eetiline kohustus õpetada enesehoiualaseid oskuseid ning samuti on oluline sotsiaalvaldkonnas töötades, et organisatsioonikultuur väärtustaks enesehoidu (nt grupi- ja individuaalsupervisioonid, kovisioon, koolitused, tugi vaimse tervise teenuste juurdepääsu osas, vahetu juhi rolli olulisus, mentorlus).
• Arutleti takistusi enesehoiupraktikatega tegelemise osas – tänapäevased arusaamad, tegurid, harjumused ja tabud enesehoiuteemadel. Lisaks on vaimse tervise abi kättesaadavus puudulik. Sageli jõuavad inimesed vaimse tervise abini kui ollakse juba pikalt vindunud ja kriisis. Kuid üha enam jõuab teraapiatesse ka inimesi, kes soovivad isiksuse arengut, kes soovivad endast aru saada – miks ma selline olen, miks ma nii käitun, miks mul on sellised suhted jm. Samuti on teraapiates põhiteemaks eneseregulatsioon.
• Enesehoid on väga individuaalne ning inimene peab ise enda jaoks leidma enesehoiu meetme, mis on enese soovidest, võimalustest ja võimekusest lähtuv. Oluline on, et enesehoid on taastav ning rikastab inimest.
• Väikesed asjad vs suured praktikad.
• Tutvustati, mis erinevus on peavoolu psühholoogial ja psühhoteraapial. Sh millist rolli kannab kogemusnõustamine teraapiamaastikul. Kuidas valida endale, milline teraapiavorm sobib mulle endale? Siinkohal on oluline inimese sümboolne nägemus, eneseteadvus.
• Mis on enesereflektsioon? Enesereflektsiooni olulisus ja võimalused. Tunde all on vajadus. Turvaline peegel. Tunnete väljendamine. Tunnete ära tundmine. Tunnetega kontaktis olemine.
• Kui olulist rolli kannab sotsiaalvaldkonna töötajate puhul kontakti/usaldusliku suhte loomine kliendiga – kõige alus, esimene faas, mille kestvust ei saa ette prognoosida. Sotsiaalvaldkonnatöö konfidentsiaalsuse nõue.
• Tutvustati mõistet “Aitajasündroom” ehk aitamise pimedam pool ja kontseptsiooni “Haavatud tervendaja”. Ning samuti sotsiaalvaldkonna mõisteid “ülekanne” ja “vastuülekanne”.

Heas mõttes tuleb enesehoiuks olla enesekeskne ja seada ennast esikohale, see on eneseaustus ja eneseväärtustamine.

Sotsiaalvaldkonna tööl on ka väga suur lisaväärtus, seda nii ühiskondlikul- kui individuaal tasandil. Töötades sotsiaalvaldkonnas soovitas Diana Paulberg hoida teadlikku meelt ja positiivseid hoiakuid.

Eestikeelset kirjandust:

“Aitaja vari. Kurjuse ja haavatavuse probleem inimestega töötamisel” Autor: Lindqvist, Martti;

“Aitamise hind. Sekundaarsest traumaatilisest stressist, kaastundeväsimusest ja läbipõlemisest terapeutide ja aitajate töös” Autor: Per Isdal;

“Emotsionaalselt ebaküpsete vanemate pärand” Autor: Lindsay C. Gibson.

Teemapäev “ENESEHOID JA ENESEHOIU PRAKTIKAD” on järelvaadatav siit lingilt.

Diana Palubergi esitluse slaidid on leitavad siin: Enesehoid ja enesehoiu praktikad.

Teemapäeva rahastatud Sotsiaalministeeriumi strateegilise projekti raames.

Teemapäeva suurimaks osalejate arvuks fikseerisime 55 osalejat – registreerunuid oli aga 112, kellest 23 isikut on ESTA liikmed. Paneme inimestele südamele – palun registreerudes osalege üritusel, kuna registreerunute arvust sõltub ürituse läbiviimise viis/koht/rahastus jm.

ESTA Kesk piirkonna juhatus viis peale teemapäeva läbi ka uuringu, kus osales 20 vastajat, kelle tagasiside terviklikus vaates oli 9.05 punkti 10-st. Olulise märksõnana toodi välja teadlikuse tõstmise olulisus sotsiaalvaldkonna töötajate hulgas.

Kui Teie veel ESTA liige ei ole, siis liikmeks astumise kohta saate rohkem lugeda veebilehel – https://www.eswa.ee/organisatsioon/liikmed/liikmeks-astumine/

ESTA’sse kuulumine annab võimaluse rääkida rohkem kaasa sotsiaalvaldkonna tegemistes ning panustada valdkonna töösse ka vabal ajal.

ESTA Kesk piirkonna juhatus