Lääne piirkonna teemapäev „Hooldusreform – kuidas võidavad kõik?“

3. mail kogunes Pärnu Haigla konverentsisaali üle 50 inimese, keda kõnetas peatselt jõustuva hooldusreformi hetkeseis. Kohal olid nii riigi tasandilt korraldajad kui ka omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhid, sotsiaaltöötajad, teenuste osutajad ning ka hoolduskoormusega inimesed ja tulevased teenuse kasutajad.

Sissejuhatavas osas andsid Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad ülevaate, kelle jaoks on hooldusreform ellu kutsutud ning kuidas seaduses olevaid regulatsioone rakendada. Ketri Kupper, sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht, tõi välja pikaajalise hoolduse valdkonna reformi peamised eesmärgid. Kupper sõnas, et reform parendab teenuse kättesaadavust – muudab selle taskukohasemaks ja vähendab lähedase koormust. Samuti võimaldab muudatus senisest isikukesksemat lähenemist – vähendab töötajate üldist koormust ja võimaldab seeläbi personaalsemat lähenemist teenuse saajale ja keskendub praegusest enam ennetusele – ennetab asutuspõhise hoolduse vajadust, kaitseb teenuse saajate õiguseid ja võimaldab saada parema ülevaate pakutava teenuse kvaliteedist.

Pärast sissejuhatust tehti algust esimese arutelupaneeliga, kus räägiti hoolduskoormusega inimeste ja lähedaste ootustest ja arusaamisest kavandatavast hooldusreformist. Paneeli käigus selgus, et nende teadmised tuginevad senini peamiselt enne valimisi poliitikute poolt jagatud lihtsatele sõnumitele. Lähedaste poolt sõnastati selgelt kaks ootust – isikukeskse teenuse sees peaksid paremini kättesaadavad olema tervishoiuteenuseid ning eeldus, et olukorras, kus riik tasub hoolduskulude teenuse eest, on lähedastel võimalik rohkem panustada tasulistesse tervishoiuteenustesse. Näiteks toodi, et nõnda oleks võimalik lähedastel panustada rohkem teenust kasutava eaka hambaravisse.

Teises arutelupaneelis tutvustasid ja selgitasid Pärnu maakonna nelja omavalitsuse juhid oma valikuid ja lähenemist hooldusreformiga kaasnevatele ülesannetele. Alustuseks tuletati meelde reformile seatud õigusraamistik ja omavalitsuste autonoomia, mis annab igale omavalitsusele teatud piirides reformile erinevalt läheneda ja sellest lähtuvalt oma edasist tööd korraldada. Lisaks tõdesid omavalitsuste juhid, et sotsiaaltöötajate töölauale on tulemas suuremahulisi lisategevusi. Peamiselt on tegevused seotud hooldusvajaduse hindamise, sissetulekute, piirhindade ja taskuraha arvestamisega. Selgeks sai ka see, et sellise tehnilise töö tegemiseks ei ole hetkel omavalitsustel head elektroonilist töölauda ja infotehnoloogilist lahendust.

Viimast arutelupaneeli vedasid neli erineva ööpäevaringset teenust osutava asutuse juhti. Nende sõnul, sõltumata pea kahe kuu pärast jõustuvast reformist, jätkub nende asutuste teenuse osutamine inimestele ikka parima oskuse ja kvaliteediga, mis tänases Eesti võimalik. Eraldi toodi välja, et uus on nende jaoks olukord, kus tuleb teenuse kulud jaotada detailsemalt komponentideks ning konkreetselt hooldajate tööga seotud kulud kaetakse riikliku piirmäära ulatuses riigi poolt kohalikele omavalitsustele eraldatud vahenditest. See, kuidas kõik täpselt toimuma hakkab, on hetkel veel paljuski lahtine. Positiivse külje pealt toodi veel välja, et siiani on koostöö kohalike omavalitsustega olnud väga hea ning kindlasti tuleb senine omavaheline sujuv koostöö muutuste ajal mõlemale osapoolele kasuks.

Teemapäeva ja lääne piirkonna eestvedaja Katrin Tsuiman sõnas, et kindlasti olid päeva lõpuks kõik osapooled saanud parema arusaamise erinevatest ootustest. „Omavalitsustele oli oluline kuulda otse inimestelt, millist infot nad vajavad ja kuidas võiks seda jagada. Lähedased said parema arusaamise, mis ülesandeid hooldusreform omavalitsuste sotsiaaltöötajate töölauale toob. Paraku tõdeti ka lähedaste poolt seda, et olukord on veel segane ja inimestele ei ole seni jagatud ausalt õiget infot. Samuti ei teata, kust vajalikku infot saada,“ rääkis Tsuiman. Ta lisas, et teemapäeva lõpus said kõik osalejad jagada oma mõtteid ja ettepanekuid, mida saaks veel teha, et reformi eesmärk realiseeruks. Mõtteid ja ettepanekuid oli üksjagu alustades elektroonilise kalkulaatori loomisest, et lihtsustada sotsiaaltöötajate tööd ja konkreetsete juhiste ja näidiste loomisest kohalikele omavalitsustele, mille toel teha otsuseid ja menetlussamme. Esile toodi ka vajadus sihitatud kommunikatsiooni järgi – inimesed selgitasid, et vajavad selgitustööd, et mõista, mis neid ees on ootamas.

„Saan kindlasti öelda seda, et teemapäeva arutelud tõid välja need teemad, millega on vaja kindlasti edasi tegeleda. Pöörates tähelepanu välja toodud teemadele aitab see hooldusreformi korralduse muuta vähem koormavaks kõigile osapooltele ning kõlama jääks reformi peamine eesmärk ja kasu inimesele, perele ja kogukondadele ühiskonnas laiemalt,“ võttis Tsuiman teemapäeva kokku. ESTA poolt on kõik arvamused ja ettepanekud edastatud Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile.