- 28/02/2023
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
7. veebruaril said lääne piirkonna estakad kokku Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, kus võtsid neid lahkelt vastu sotsiaaltöö ja rehabilitatsioon korralduse õppekava õppejõud. Kohtumisel osales 16 estakat ja viis Pärnu kolledži õppejõudu. Kolledži esindajad rääkisid, kuidas nad näevad oma tudengite tulevikku ning meie peegeldasime neile tagasi oma ootusi eriala lõpetanute osas.
“Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis on sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni erialale suur konkurss. Õppima võetakse 50 inimest ja alati on keegi eriala omandamas ka eksternina,” vaatas kohtumisele tagasi lääne piirkonna eestvedaja Katrin Tsuiman. Õppijatest töötab 80% täistööajaga, ent mitte alati kõnealusel erialal. Lõpetajate protsent jääb 80-90% vahele ja on kõrgem kui Tartu Ülikoolis üldiselt.
Kolledži esindajad tõid kohtumisel esile, et ootavad ESTA liikmete sisendit oma sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni programmi parendamiseks Valdkonna tundjate ja tööandjatena aitab sisend kujundada õppekava kaasaegsemaks ja tööandja vajadustele vastavaks. “Arutasime koos praktikate võimalusi ja õppekava täiendamist just reaalses tööks vajalike teadmistega. Tegime omaltpoolt ettepanekuid õppekava täiendamiseks. Näiteks tõime esile, et õppetöö käigus tuleks kindlasti omandada teadmisi valdkondades nagu meeskonnatöö oskus, eestkoste, haigusspetsiifika, puuetega inimeste eripärad ja STAR-i kasutamise oskused,” rääkis Tsuiman.
Mõttevahetust käigus kerkis esile, et kolledži õppejõud näevad, et õppekavasse tuleks lisada veel õppeaine, kus käsitletakse sotsiaaltöötajate enesehoidu, et ennetada läbipõlemist. Samuti toodi välja vajadus ja soov anda õpingute käigus tudengitele kaasa oskus oma emotsioone teadlikult juhtida. Hetkel on töös õppekava täiendamine inimese õiguste kaitse teemaga. Lisaks õppekava täiendamisele keskendunud arutelule andsid õppejõud külalistele ülevaate ka praktikasüsteemist. “Kolledži ootus on, et praktikajuhendajad osaleksid praktika kaitsmisel,” sõnas Tsuiman. Praktikajuhendamise eest ei ole kolledžil võimalik juhendajatele küll tasu maksta, ent kolledž sooviks juhendamise näol valdkonda panustajatele tänu avaldada. “Käisime välja mõtte, et praktika juhendajaid võiks tänada nõnda, et anda neile võimalus osaleda loengutes,” selgitas Tsuiman. Nõnda saaks juhendajad jooksvalt ja vastavalt huvile oma teadmiste pagasit täiendada.
Vestluse käigus arutleti ka kohustusliku ettevõtluspraktika üle. Kõik kohalolijad leidsid, et see on väga oluline osa õppekavast, sest annab juba õpingute ajal peatselt tööturule sisenevale inimesele teadmise valdkonna rahastussüsteemi loogikast ning millist väärtust, kuidas ja kellele ta teenuseosutajana müüb.
Kohtumise lõpus tegid läänekad plaane uuteks kokkusaamisteks ja jagasid oma liikmetele ja kolledžile õppejõududele uuendatud trükisooja sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksit. Märtsikuus kohtuvad läänekad Pärnu Kutsehariduskeskuses, kus saab omandada hooldaja, tegevusjuhendaja, tugiisiku ja kogemusnõustaja elukutset. Kohtumisele ootavad estakaid õppeasutuse esindajad nii täiendõppe kui ka tasemeõppe osakonnast.