- 03/04/2023
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
Märtsikuus jätkusid veebruaris alguse saanud kohtumised tervise- ja tööministri Peep Petersoniga. Kohtuti kolmel korral, et arutelude toel jõuda kokkulepeteni sotsiaalvaldkonna palkade osas.
Veebruari alguses kutsus tervise- ja tööminister Peep Peterson ESTA osalema kohtumisel, kus algatati arutelu hooldustöötajate töötasude üle. Lisaks ESTAle osalesid veebikohtumisel Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, erahoolekodude esindajad ning sotsiaalala töötajaid esindavad ametiühingud. Kohtumise käigus alustatud arutelu toel seadis minister kindlaks eesmärgiks jõuda palgamiinimumi kokkuleppeni – laiendatud kollektiivlepingu sõlmimiseni.
“Pärast esimesest kohtumist ministriga kohtusime eraldi ametiühingute ja teenuse osutajate esindajatega, et arutada üheskoos võimaliku kokkuleppe sõlmimist,” rääkis ESTA sotsiaalnõunik Liis Koppel. Märtsi esimestel päevadel toimunud kohtumisel oli osapooli niivõrd palju ning kõigi aeg limiteeritud, et ühise arutelu tulemina jõuti vaid kokku leppida valdkonnasisesed ettepanekud, mida ministrile tutvustada.
7. märtsi kohtumisel tutvustasime koos ametiühingutega tervise- ja tööministrile hooldustöötajate palgakokokkuleppega seotud ettepanekuid. Mõttevahetuse käigus selgitasid tööandjate ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) esindajad, et ei taha kollektiivlepingu sõlmimisega kiirustada – kaasatud on palju osapooli ning ühtse kokkuleppeni jõudmiseks on väga vähe aega. Lisaks toodi esile rahaline võimekus. “Osalejad selgitasid, et kindlasti soovitakse vältida olukorda, kus kohalikul omavalitsusel ning riigil ei jagu ühel hetkel enam piisavalt ressurssi,” avas arutelu tagamaid Koppel. Hirmu rahaliste vahendite olemasolu üle peegeldasid eelkõige kohalike omavalitsuste esindajad, sest kartus oli tekkinud eelarvele otsa vaadates ning kohtumise eel tehtud arvustuste põhjal.
Selleks, et sotsiaalvaldkonna palkade aruteluga edasi minna tegid ametiühingud ettepaneku sõlmida hea tahte memorandum ning tutvustasid selle esialgset varianti. “Kõnealuses dokumendis on välja toodud põhisuunad, mille kallal tuleb tööd teha, et jõuda edasi laiema formaadini – terviklikult korrigeeritud palgakokkulepeteni. Ametiühingud soovivad protsessi kaasata ka tööandjate ametiühingu ja ELVL esindajad, et üheskoos tegevustega edasi minna,” sõnas Koppel. Pärast dokumendi tutvustamist tegi minister ettepaneku kohtuda memorandumi valmimiseni iganädalaselt, et üheskoos kokkulepete poole suunduda.
Nädal hiljem, 13. märtsil, kohtuti taaskord ning Liis Koppeli sõnul valmistas kohtumisel rõõmu see, et memorandumi kokkulepete puhul saavutati üksmeel – fookus sätiti sotsiaalvaldkonnale terviklikult. “ESTA jaoks oli tähtis, et kõik osapooled sellele arusaamale jõuaks. Meie jaoks on ainuõige käsitleta palkade vaates valdkonda ühtse tervikuna,” selgitas Koppel. Ühtlasi tegi Koppel ESTA poolt veel ettepaneku, et aruteludesse tuleks kaasata ja kokkuleppega liituma võiks veel kutsuda erinevate sotsiaalvaldkonna esindajate ühendusi, kes oleksid valmis ühiselt valdkonna arengusse panustama. Kindlasti on ühel ajahetkel kohtumistele vaja kaasata ka eraldi kõik omavalitsused.
Märtsikuu viimasel kohtumisel vaadati üheskoos üle hetkel olemasolev memorandum. “ESTA roll on sotsiaalvaldkonna palgaküsimustes seista kõigi heaolu eest valdkonnaüleselt,” rõhutas Koppel läbi kohtumiste ESTA poolt edasikantavat sõnumit. Antud hoiakule tuginedes tegigi Koppel viimasel arutelul ESTA poolt ettepaneku vaadata üle ühiselt püstitatud eesmärk ning leppida kokku konkreetsed tegevused, kuidas neid eesmärke ellu viia.
Kohtumistega loodetakse jätkata aprillikuus.