Särasilmselt sotsiaaltööst. Eike Käsi: Sotsiaaltöö ulatub iga inimeseni

Särasilmselt sotsiaaltööst. Eike Käsi: Sotsiaaltöö ulatub iga inimeseni

Mind on alati köitnud mitmekesine sotsiaaltöö, kus pole rutiini ega saa mallide järgi töötada, sest pole täpselt ühesuguseid olukordi ega valmislahendusi.

Oli aasta 1992, suured muutused olid alanud, meil oli taas oma riik, oma raha, tulevikuunistused. Minul avanes võimalus asuda tööle Keila linnavalitsusse sotsiaalnõunikuna. See oli põnev algus pikale töökooselule sotsiaalvaldkonnaga. Kõik oli uus, teadmisi eriti ei olnud, eeltööd oli juba tehtud, aga elu muutus nii kiiresti, et iga päev tõi uued inimesed ja probleemid. Vastutus oli suur, oskusi üsna vähe, kuid entusiasm ja teotahe aitasid süsteemi rajama hakata, ennast uue ameti tarvis koolitada, kolleegidega koostöövõrgustiku ehitada, kogemusi vahetada ja mõistvate tööandjate toel edulugusid luua.

„Sotsiaaltöö“, „sotsiaalne töö“ „töö sootsiumis“ ehk töö ühiskonna liikmetega – just nendes sõnapaarides peitubki saladus, miks mulle see töö meeldib. See on töö iga inimese suunas, olgu ta abi vajaja, abi andja või lihtsalt heatahtlik kaasarääkija. Mind on alati köitnud mitmekesisus, mida sotsiaaltöö pakub, rutiini siin ei ole, mallide järgi töötada ei saa, pole täpselt ühesuguseid kliente ega valmislahendusi. Kõik see ongi mind üle 30 aasta selles valdkonnas hoidnud. Superkolleegid, tänulikud kliendid, ülesehitatud toimiv süsteem ja muutustega kaasas käiv pidev areng on üles kaalunud kõik raskused, aga ka meri, mets, pikad jalutuskäigud oma pruunisilmese kuldse sõbraga, lapselaste rõõmsad kilked ja vahetu koosolemise energialaengud.

Selle pika aja jooksul olen nii ise kui ka kõik mind ümbritsev pidevalt muutunud, ikka uuenemise ja paremaks saamise suunas. Valdkonnas on toimunud nii hüppelist kui ka vaikselt kohanduvat ja pisut venitatud edasiminekut. Olen tohutult õnnelik, et nüüd märgatakse iga inimest, vaatamata sellele, kas teda saab aidata või kas ta ise tahabki aitamist (vaba tahe otsustada). Teenuseid lisandub pidevalt, aga ikka on veel olulisi, ühiskonna arengutasemele vastavaid teenuseid vajaka. Rõõm on tõdeda, et valdkonna mitmekesiseid ameteid saab praegu tudeerida paljudes õppeasutustes, ka välismaal. Sama kehtib praktika ja kogemuste omandamise kohta. Me ei pea enam teiste tehtut täpselt üle võtma, oleme ise paljuski juba pioneerid ja suurte sammudega loonud ning loomas edulugusid.

Minu enda muutumine on toonud mind tänasesse uudishimuliku, pidevalt õppiva, koostööle pühendunud, kolleege hindava ja austava, arengule ning tänapäevasusele suunatud, valdkonna sisu muutustele kaasarääkijana. Olen nüüdseks küll aktiivsest (päris)tööst kõrvale jäänud, aga löön lemmikvaldkonnas jõudumööda ikka kaasa, ESTA-t ma jätta ei saa ega tahagi, sest see hoiab meeled erksad ja hinge noorena. Olen meeskonnamängija, kes on alati valmis palli püüdma ja edasi söötma, et koostöös värav sünniks.

Märka ja sind märgatakse, aita ja sind aidatakse! Mulle selline kreedo meeldib ja kui tahta, et see päriselt töötab, tuleb olla nii ihult kui ka hingelt sotsiaaltöötaja – maailma parima ameti pidaja! See töö paneb särama silmad, muudab ilusaks ka pahurad ilmad, toob uhkust hinge ja igale meist rõõmsaid eluteeringe.

Eike Käsi

pikaaegne sotsiaaltöötaja, ESTA juhatuse liige