Sotsiaaltöötajad eri mandritelt väisasid Eestit

14. juulil toimus Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni teemapäev “Viis kontinenti, viis sotsiaaltöö pilku”. Teemapäeval tutvustati Austria, Kanada, Bangladeshi, Colombia, Suurbritannia ning Gruusia sotsiaaltööd ja arutleti sotsiaaltöö ülemaailmsete väljakutsete üle.

Esinejad peegeldasid oma ettekannetes lisaks üldisele ülevaatele ka nende hinnangul eriliselt iseloomulikke aspekte oma päritolumaa sotsiaalvaldkonnas. Nii näiteks tõi Aurelia Sagmeister esile, et erinevalt Eestist ei too riigis sündimine Austrias kaasa kodakondsust, mis pärsib Viini elanikest ligi kolmandiku osalemist demokraatlikes otsustusprotsessides ja ligipääsu teenustele ning toetustele.

Kanadas töötav Russell Wood üllatas kuulajaid vaatenurgaga, et järjest enam toetust võitev taastava õiguse põhimõte on midagi, mille oleme kaasaegses sotsiaaltöös omaks võtnud põlisrahvaste tegutsemisviisidest, sellest, kuidas nemad on juba aastasadu konflikte lahendanud.

Khadiza Tahera Bangladeshist jagas kuulajatega sotsiaaltöötaja vaadet tõsiasjale, et tema kodumaal asub maailma suurim põgenikelaager, kus elab keerulistes oludes rohkem kui 890 000 naaberriigis Myanmaris tagakiusatud rohingja rahvusest inimest, kellest umbes pooled on lapsed.

Colombia sotsiaaltöötaja Angela Betancur suunas kuulajaid mõtlema, kuidas meie sõnakasutus mõjutab poliitika ja praktika kujunemist – tema sõnul on kliendid pankadel või toidupoodidel, sotsiaaltöö valdkonnas on teenusekasutaja, inimene, kellel on universaalsed inimõigused.

Sotsiaaltöö seost riigi poliitikaga illustreeris Oliver Dinwoodie Suurbritanniast, jagades kogemust, kuidas alates 2008. aastast riiki juhtinud konservatiivne valitsus on ehitanud „õhukest riiki“ selle piirini, et mõnedki vajalikud teenused ei ole enam avaliku raha toel kättesaadavad, vaid rajatud üksnes vabatahtlike entusiasmile.

Eestile sarnase hiljutise poliitilise ajalooga Gruusiast päris Sopiko Sanikidze jagas oma kogemust sotsiaaltööst justiitssüsteemis, tõdedes, et noorte õigusrikkujate puhul on varane sotsiaalpedagoogiline sekkumine andnud tõestatult häid tulemusi.

Ülemaailmse väljakutsena nägid esinejad muuhulgas kliimamuutuste mõju nii rändele kui kohapealsetele teenustele, jätkuvat ebavõrdsuse vähendamist ja inimõiguste kaitset.

Teemapäeva eel külastasid esinejad Eesti sotsiaalvaldkonna organisatsioone: Sotsiaalkindlustusametit, Tartu Noorsootöö Keskust, Tartu Laste Turvakodu ning Tartu linna asutust Varjupaik.

Esinejaid seob õppimine rahvusvahelises sotsiaaltöö kompleksarenduse magistriõppeprogrammis. Programmi võetakse õppima eelneva sotsiaaltöö alase kõrghariduse ning töökogemusega täiskasvanud õppijaid. Õpe toimub kahe aasta jooksul viies eri riigis ja ülikoolis: Lincolni Ülikoolis Suurbritannias, Aalborgi Ülikoolis Taanis, Varssavi Ülikoolis Poolas, Lissaboni Ülikoolis Portugalis ning Paris Nanterre Ülikoolis Prantsusmaal. Praeguses grupis on 24 õppijat 19 riigist.

Teemapäev toimus koostöös mittetulundusühinguga Head Lahendused, mille juhataja Piret Talur on pikaaegne Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liige ning õpib praegu eelmainitud magistriõppeprogrammis.

Ingliskeelset sündmust rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest “Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”.

Lisainfo: Piret Talur, pirettalur@gmail.com