1.TÖÖTUBA “LASE VABA TAHE HOOLEKANDESSE – VABATAHTLIKU TEGEVUSE KORRALDAMINE HOOLEKANDES.”
- Töötoa läbiviijad: Katrin Tsuiman (ESTA – lääne piirkonna juhatuse liige, Sotsiaalkindlustusamet – omavalitsuste isikukeskse teenusmudeli katsetamise projektijuht), Krista Pegolainen-Saar (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant, projektijuht tegevuses “Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis” tegevustes), Õnne Liv Valberg (Sotsiaalministeerium, hoolekande osakonna peaspetsialist).
Töötoas jagatakse kogemusi riiklikult sobiva vabatahtlike töömudeli katsetamisest ja võimalustest, kuidas rakendada hoolekandes ennetustegevust süsteemselt. Räägime ka Sotsiaalministeeriumi arenguplaanidest hoolekandes nii vabatahtliku töö korraldamisel kui ka seadusandliku raami loomisel.
Üheskoos mõtleme, kuidas kogukondades olevat ressurssi juba täna hoolekandes parimal võimalikul viisil kaasata. Samuti otsime vastus küsimusele, kelle hirmul on suured silmad?
2. TÖÖTUBA “MIKS SOTSIAALTÖÖTAJA NAERATAB?!”
- Töötoa läbiviijad: Sirli Peterson (Tartu Ülikool, sotsioloogia doktorant, Valgamaa Kutseõppekeskuse lapsehoiuteenuse juhtõpetaja) ja Hele Riit (Eesti Töötukassa, juhtiv karjäärispetsialist ja MI treener).
Töötuppa on oodatud kõik need, kes soovivad vaagida teoreetilisel, praktilisel kui ka läbi lugude jutustamise sotsiaaltööks tarvilikke oskusi ning piiluda sisse tulevikuoskustesse. Arutelu toimub aktiivses vormis ja kõik osalejad on oodatud mõttevahetusse sõna sekka ütlema. Proovime üheskoos üles leida naeratuse materiaalsed, ametlikud, tõhusad kui ka lõplikud põhjused.
3. TÖÖTUBA “VAIMSE TERVISE PSÜHHOSOTSIAALSE TOE PAKKUMINE SÕJAPÕGENIKELE.”
- Töötoa läbiviijad: Kaidy Aljama (Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakond, kogukonnateenuste koordinaator)
Eesmärk on anda ülevaade vaimse tervise psühhosotsiaalse toe vajadustest ja viisidest (Katrin Aarma, Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakonna peaspetsialist). Praktilistest kogemustest sõjapõgenike abistamisel räägime nii Eesti hingehoidjate (Annely Neame) kui ka Ukraina psühholoogi (Natalie Shevchenko) vaatenurgast. Osalejad saavad praktiliste näidete põhjal aimu psühholoogilisest esmaabist (Edvard Ljulko).
Lisainfo psühholoogilise esmaabi ja sõjapõgenike toetamise kohta:
- https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/kursused/psuhholoogiline-esmaabi/#/
- https://www.sm.ee/kuidas-toetada-sojapogenikku
4. TÖÖTUBA “SOTSIAALTÖÖ VÄLJAKUTSED TÖÖS RAHVUSVAHELISTE SÕJAPÕGENIKEGA.”
- Töötoa läbiviijad: Piret Talur (MTÜ Head Lahendused, juhatuse liige) ja Serges Claver Nzisabira (lastekaitse- ja sotsiaaltöötaja Burundist)
Eesti jaoks on hiljutine kokkupuude rohkearvuliste ja lühikese aja jooksul saabuvate sõjapõgenikega esmakordne. Mujal maailmas on juba välja arendatud sekkumismeetodid sotsiaaltöös, mis sobivad kõige paremini just sõjapõgenike sihtrühmaga tegelemisel.
Burundi sotsiaaltöötaja Serges Claver Nzisabira on ise aastaid lapseeas põgenik olnud. Tema isiklik kogemus annab omandatud erialale hoopis uue mõõtme. Sellele toetudes mõtiskleme, milline on ja milline võiks olla sotsiaaltöö põgenikega praktikas? Arutelus toetume nii ülemaailmsele arusaamale sotsiaaltöö rollist kui ka kohalikele eripäradele.
Lõpuks jõuame välja küsimuseni, kas sotsiaaltöö sõjapõgenikega on kriisi-sotsiaaltöö ehk äärmuslik? On tegu erakordse sotsiaaltööga, milleks on vaja erilist ettevalmistust või kuulub valmisolek sotsiaaltööks põgenikega iga kaasaegse sotsiaaltöötaja pädevuste põhipaketti?
*Töötuba tõlgitakse eesti keelde.
5. TÖÖTUBA “TÄNASED ÕPPIMISKOHAD NING KUIDAS EDASI SÕJAPÕGENIKE TOETAMISEL.”
- Töötoa läbiviijad: Sirlis Sõmer-Kull (Eesti Töötukassa, juhatuse liige), Häli Tarum (Sotsiaalministeerium, kriisireguleerimise ja toimepidevuse juht), Kert Valdaru (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, direktor; koordineeris pagulaste vastuvõttu kriisiperioodil), Jana Klomann – Eesti Töötukassa, osakonna juhataja asetäitja, Anu Viltrop – MTÜ Pagulasabi juhataja.
Alates veebruarikuust on Eesti vastu võtnud kümneid tuhandeid sõjapõgenikke. Kõigile neile on püütud leida võimalusi püsivaks elukohaks– töötamiseks, tervishoiuks, keeleõppeks ning lastega peredele lasteaia või koolikoha saamiseks. Tekkinud olukorra lahendamine on esitanud suure väljakutse sotsiaal-, tervise-, haridus- ja töövaldkonnale ning seda on lahendatud tihedas koostöös nii riigi, kohalikul tasandi kui ka vabatahtlikega. Töötoas arutamegi, mida oleme õppinud senisest kogemusest ning millised on olulised jätkutegevused, et Eestisse jäävad sõjapõgenikud saaksid osaks Eesti ühiskonnast.
6. TÖÖTUBA “PARIMAD KRIISIJUHTIMISE PRAKTIKAD KOHALIKUL TASANDIL (COVID KRIIS JA SÕJAPÕGENIKUD).”
- Töötoa läbiviijad: Kairit Lindmäe (Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, juhatuse esinaine), Madis Kallas (Keskkonnaminister) ja Liis Lepik (Saaremaa Vallavalitsus, abivallavanem)
Saaremaa vald, sarnaselt teiste omavalitsustega üle Eesti, on viimastel aastatel juhtinud mitut kriisi. COVID-19 pandeemiast tulenev kriis tabas Eestis Saaremaad esimesena ja kõige kriitilisemalt. Kuna Saaremaad on esile toodud eduka kriisijuhtimise tõttu, siis tugineme valla edukatele kogemustele ning räägime, milline on kohaliku omavalitsuse ja riigi roll kriiside lahendamisel. Arutleme, millised on kriisiolukordades kohalike omavalitsuste võimalused ja mehhanismid ning kuidas teha otsuseid selliselt, et saavutada parim tulemus.