- 03/04/2024
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
Minister tänas ESTAt 19. märtsil toimunud toreda tunnustusürituse korraldamise eest, mis sotsiaalvaldkonna töötajatele osaks sai.
1.aprilli kohtumisel arutati, edasise tegevusplaani üle täisealiste eestkoste valdkonnas. Märtsikuus tutvustati täisealiste eestkosteuuringut, millega oli võimalik huvitatud osapooltel tutvuda. Uuringut saab lugeda siit: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium. Kohtumisel tõdeti, et suund on õige aga hetkel veel kardinaalseid muudatusi ellu ei kutsuta. Uuringust selgus, et hetkel puuduvad ressursid päris toetatud otsuse süsteemile minemiseks, säilima peaks segasüsteem. Oluline on, et eestkoste ei oleks niivõrd piirav, vaid seda seataks üksnes nendes aspektides, kus inimene päriselt tuge vajab. Ühe mõttena toodi välja, et sotsiaalvaldkond peaks vaatama üle pakutavad teenused ning nõustamismeetodid, mis peaksid aitama inimesel tugisüsteemi abil eluga paremini toime tulla. Hetkel on eesmärgiks leida lahendusi praktikate muutmiseks, selles osas teeb SOM kohtutega tihedat koostööd.
Koostööd tehakse ka Justiitsministeeriumiga. Käesoleva uuringuga seoses võeti valdkonnast laiem pilt. Eesmärgiga saada aimu, milline olukord eestkoste korraldamise süsteemis praegusel hetkel on. Suurte muudatuste tegemiseks on tarvis pisut detailsemat uuringut. SOM jagas, et olemuslikult ollakse toetatud otsuse ellukutsumise poolt aga vaja on praktikaid, teadmisi ja aega, mil viisil tegevusi ellu viia.
SOM soovis jagada omavalitsustega olulist mõtet, kus eestkoste seadmise kohtmenetluses on omavalitsuse sotsiaaltööspetsialisti ja kohtuekspertiisi arvamus samaväärse kaaluga. Tihti on omavalitsuse sotsiaaltöötaja teadmised konkreetsest abivajajast isegi suuremad. SOM julgustab omavalitsustel andma kohtutele julgesti arvamusi. Samuti julgustab tagasisidestama ja põhjendama arvamust olukordades, kus seisukohad ja põhjendused ei ühti kohtuekspertiisis tooduga.
ESTA poole pöörduti sooviga teada saada, millised on ministeeriumi mõtted seoses hooldekodude hinnatõusuga. Minister sõnas, et riigil ei ole võimalik hooldekodudele hinnalage ette öelda. Hooldereformi järgne olukord on praeguseks kestnud 9 kuud ning on näha, et teenuskohti luuakse juurde. See näitab, et vajadus teenuse järgi on olemas. Kui omavalitsus võtab inimese eest üle tasu maksmise kohustuse, siis on oluline hinnata teenust vajava inimese teenusvajadust. Mõningatel juhtudel ei olegi tarvis inimest hooldekodusse suunata. Teinekord piisab ka omavalitsuse poolt pakutavast koduteenustest. Kokkuvõttes peab omavalitsus kriitiliselt hindama, milline teenus on inimese puhul õigustatud ja vajalik, et tulla toime riigi poolt eraldatud vahenditega.
Aprillist tõuseb tervishoiutöötajate alampalk 10% sh hooldustöötajatel. Uurisime, kas misteerium on mõelnud ka tervishoiu valdkonnas töötavate sotsiaaltöötajate peale. ESTAga jagati mõtet, et sotsiaalvaldkonna töötaja ei kuulu tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alla, mistõttu, ei ole nende töötasu sellisel viisil päevakorras. Küll aga on oluline kõigi sotsiaalvaldkonna töötajate piisav töötasu, mille eest võiksid seista tugevad ametiühingud ning neil peab olema selge visioon ja plaan.
Lisaks paluti ESTAl uurida, millist tuge riik alkoholisõltuvuse probleemi lahendamiseks pakub. Praegusel hetkel on omavalitsused väljendanud, et riigilt vajatakse suuremat tuge. Tegemist on tervisevaldkonna teemadega ning vastust jagati ESTAga kirjalikult.
Ministeerium andis vastuse, et omavalitsused on tõesti hädas alkoholitarvitamise häirega inimeste toetamisega. Suur osa pikaajalistest töötutest, ajutist elupinda vajavatest inimestest ning toimetulekutoetuse saajatest on alkoholisõltuvusega. Erinevates haiglates pakutakse tõenduspõhist alkoholitarvitamise häire ravi, kuid mitte igas maakonnas, ning ravijärjekord ja kvaliteet sõltub suuresti piirkonnast.
SOM-i planeeritavad tegevused, mis KOV-e selles teemas toetavad:
- 2024. aastal käivitus ESF-i rahadest „Terviseriskide ennetamise ja vähendamise“ projekt (elluviija on TAI), mille üheks sihtrühmaks on KOV-id. Projekti raames töötatakse välja koolitused ning tööriistad nendele inimestele, kes täna alkoholitarvitamise häirega inimestele nõustamist/teenuseid osutavad. Sh on ka kindlasti sotsiaaltöötajad. Lisaks keskendutakse teadmiste ja oskuste andmisel sellele, kuidas varem märgata uimastite liigtarvitamist ning sekkuda enne sõltuvuse väljakujunemist. 2024. aastal kaardistatakse olukord ning seatakse täpsem fookus. Koolitama hakatakse eeldatavast 2025. aastast. Projekti elluviimisel moodustatakse juhtrühm.
- Üheks fookuseks on koostöös Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) keskenduda laste uimastitarvitamise probleemile. Lisaks on kavas pakkuda lastekaitsetöötajatele sel teemal koolitusi ja töövahendeid, kuid nende täpne ajakava on veel väljatöötamisel.
- 2024. aastal uuendab SOM alkoholipoliitika rohelist raamatut. Üks rohelise raamatu alateemadest on ka alkoholi tarvitavate inimeste toetamine ja ravi. Selle aasta jooksul sõnastatakse probleemid, lahendused ja eesmärgid kuidas uimasteid tarbivaid inimesi senisest tõhusamalt varem märgata ning toetada ja ravida. Üks oluline osapool on ka omavalitsused. 01.04 toimus SOM-i eestvedamisel kaasamisüritus, kus osalevad paljud KOV-ide sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid, kes saavad enda murekohad ja praktikas esinevad probleemid välja tuua. Kindlasti kaasatakse ka KOV-e ja ESTAt lahenduste leidmise etapis.
- Oluline on ka ennetus ja keskkonna kujundamine nii, et see toetaks tervislikke valikuid. Alkoholi tarbimist mõjutab otseselt alkoholi kättesaadavus kogukonnas. KOV-il on pädevus piirata alkoholi kättesaadavust enda haldusterritooriumil (AS § 42). Näiteks on Tallinnas bensiinijaamades ja avalikel üritustel keelatud müüa kanget alkoholi, müüa alkoholi koolide lähiümbruses ning avalikes supluskohtades ja reguleeritud meelelahutusasutustes alkoholi müümise kellaaega. Alaealiste alkoholi tarbimist mõjutab selle kättesaadavus lastele. Alkoholi müügi järelevalve eest vastutab samuti KOV (AS§ 49, lisaks ka PPA ja TTJA). Alkohol on alaealistele väga kättesaadav. TAI üleriigilise testostlemise tulemusena küsitakse dokumenti ja keeldutakse müügist 37% juhtudest. Seega saab KOV läbi keskkonna kujundamise ning proaktiivse ja regulaarse järelevalve läbiviimise ennetada ja vähendada alkoholi liigtarvitamist ja sellest tulenevat kahju enda piirkonnas.
Planeeritavaid tegevusi on ka SOM hoolekande osakonna valdkonnas, seal on ESF projekt, mille sihtrühm on sõltuvushäire + muu psüühikahäirega inimesed ning tegevused suunatud mh KOV-idele. Lisaks ka iseseisvat toimetulekut toetav teenusedisain, mille sihtrühm on KOV-id ja sõltuvushäirega inimesed.
Järgmine kohtumine toimub 12.08.2024