- 26/06/2023
- Posted by: Marianne-Elisabeth Agu
- Category: Uudised ja teated
19. juuni veebikohtumisel sotsiaalkaitseministri Signe Riisaloga käsitleti peamiselt nelja teemat: hooldereform ja hooldustöötajate vajadus, kollektiivleping, tervishoius töötavate sotsiaaltöötajate heaolu ning eestkoste korraldus.
Kohtumise eel kogus ESTA sisendit oma liikmetelt ning üheks korduvaks küsimuseks osutus peagi jõustuva hooldereformi rahastus. “Ministri käest paluti uurida, kuidas tuleks hooldereformi jõustumisel rahastamise vaates uusi lepinguid sõlmida,” rääkis kohtumist ette valmistanud ESTA sotsiaalnõunik Liis Koppel.
Minister sõnas, et Rahandusministeerium rahastab kohalikke omavalitsusi hooldereformi vahenditega vastavalt kokkulepitud skeemile. 1. juuliks peavad kõik kohalikud omavalitsused värskendama oma üldhooldusteenust puudutavad lepingud ning kohandama need vastavalt kehtestatud määrustele. “See kuidas omvalitsus üldhooldusteenuse eest tasub on iga omavalitsuse enda teha. Üldjuhul lähenetakse persoonipõhiselt,” selgitas Riisalo. Minister jätkas öeldes, et omaosaluse summa peab küll iga inimene ise tasuma, ent see mil viisil ta seda teeb, jääb teenust saava inimese enda otsustada. Võimalusi selleks on mitmeid: pangaülekanne, otsekorraldus või sularaha. Samuti võib tasujaks olla teenusesaaja poolt volitatud inimene.
Hooldereformi teemal jätkates kerkis üles järgmine murekoht – hooldustöötajate nappus. Riisalo rääkis, et hooldereformiga seoses on asutustel võimalik töötajate palkasid suurendada. Olukorras, kus palk tõuseb, võib ka hooldustöötaja ametikoht muutuda varasemast atraktiivsemaks. Samuti võiks see abiks olla töörände pidurdamisel, sest hetkeseisuga on paljud hooldustöötajad suundunud mõnda teise sektorisse tööle. Pikemas perspektiivis on ministeeriumil plaan kujundada ümber sotsiaalvaldkonna õpe. Õppe ümberkorraldust rahastatakse välisvahenditest ning protsessi soovitakse kaasata ka ESTA.
Järgmiseks arutelu punktiks oli kollektiivleppe sõlmimine sotsiaalala töötajate palkade tõstmiseks. Teema algatajaks oli eelmine tervise- ja tööminister ning ESTA uuris, kuidas pooleli jäänud kokkuleppe sõlmisega plaanitakse edasi minna. Koppel sõnas, et ministri vastus tõstatatud küsimusele oli konkreetne ja üheselt mõistetav. Nimelt selgitas Riisalo, et üdjuhul on kollektiivleppe osapoolteks tööandjad, tööandjate keskliidud, ametiühingud ning riik. Enne seda, kui valdkonnal ei ole välja kujunenud toimivat esindusorganisatsiooni, ei saa sõlmida ühtset kollektiivlepingut.
“Hetkel ei ole sotsiaalsektoris ühte konkreetset tööandjat. Tööd pakub riik, erasektor ja omavalitsuste tasand. See tähendab, et kollektiivse kokkuleppe saavutamiseks on tarvis kõigi osapoolte osalust,” rääkis Riisalo. Hetkeseisuga ei ole kohalike omavalitsuste esindajad avaldanud soovi kõnealust kokkulepet sõlmida. “Kindlasti peab otsuse tegemiseks olema selge ja ühtne visioon, mil viisil kokkuleppeid saavutada. Suured otsused ei tule üleöö, seda peavad tegema kõik osapooled kollektiivselt ning läbimõeldult,” lisas minister. Koppel lisas, et samuti tõdes minister, et kohalikele omavalitsustele ei saa panna kohutsuseks kindla palgasumma maksmist. Igal omavalitusel on erinev tulubaas ja toimetuleku süsteem, mis omakorda muudab keeruliseks ühise kokkuleppe sõlmimise.
Tervishoius töötavate sotsiaaltöötajate heaolust rääkides saime selge signaali, et siin ei ole kiiret lahendust. Kõlama jäi mõte, et oluline on tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsioon. Olukorrast selgema pildi saamiseks on vajalik kaardistada ootused ja vajadused. Minister rõhutas, et tervishoius töötav sotsiaaltöötaja on kõrgharidusega inimene ning tema töö eest saadav tasu peab olema motiveeriv. Ta lisas, et kui kaardistatud saavad nii ootused kui ka vajadused, siis tuleb kindlasti antud teema arutelusse kaasata ka tervise- ja tööminister.
Viimase teemapunktina käsitlesime kohtumisel eestkoste korraldust. Ministeerium tõdes, et pikas perspektiivis on eestkoste vajadus suurenenud. Olukorras, kus inimene ei tule eestkoste korraldamisega toime, siis lähtuvalt perekonna seadusest peab eestoste korraldama järjekorras viimane vastutaja ehk omavalitsus. “Hetkel on arutelus, mil viisil oleks kõige parem eestkostet korraldada, et omavalitsuste koormust ühtlustada. Arvestada tuleb seda, et paljud eestkostetavad elavad omavalitsuse alast eemal ja nii tihtipeale ei ole võimalik eestkostetavaid vajalikul määral külastada,” rääkis Riislo. Antud teemasse on hetkel kaasatud ka kohtunikud, kes olukorra parendamisse aktiivselt panustavad. “Laste eestkoste osas on planeeritud muudatused, mis on peamiselt eestkostjate suunas, et neid paremini ette valmistada ja koolitada ning pakkuda erinevaid tugiteenuseid eestkoste teemadega toimetulemisel,” lisa minister.
Lisaks andis miniater teada, et ÜRO Puuetega inimeste komitee on pöördunud ministeeriumi poole küsimusega, millal kaotatakse eestkoste ning asendatakse toetatud otsuste tegemisega. Selleks on ministeerium tellinud analüüsi, et selgitada välja, mil viisil see Eestis toimiks.
Järgmine kohtumine sotsiaalkaitseministriga toimub augustis.